Vanarooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide , samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. Ristvõlv Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid
Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - foorum Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika. Arhitektuur - pantheon Rooma Pantheon ehk kõigi jumalate tempel on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt ja kõrgus on 43,3 m. Kupli sees keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda
kontaktläätsi.( joon.4 ) [,,Laserid" lk. 10-11] Tööstuslikud laserid Teadlased püüavad luua aine võimsamaid lasereid, mille kiir on fokuseeritud punktis ülisuure võimsusega. Selliseid lasereid kasutatakse edukalt raketööstuses, eriti kõvade ning rasksulavate metallide töötlemisel. Fokuseeritud võimas laser suudab näiteks terast kuumutada, sulatada ja sellest läbi tungida. Laseri abil on võimalik teha isegi neljakandilisi auke. Erinevalt teistest lõiketööriistadest pole laserit vaja teritada ning võimas kiir ei jäta räsitud servasid enga liigselt sulanud metalli tükikesi. Tänapäeval on raske leida füüsikaharu, mille arendamises sel või teisel kombel ei osaleks laserid või vähemasti nendega seotud ideed. Laserite tulekuda astus vana klassikaline, justkui ammu lõplikult valmis teadusharu optika uude ajastusse, sündis mittelineaarne optika
1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maaviljelus, loomakasvatus, põlluharimine; eluolu: elati vähem koos (enamasti üksikperedena), liiguti paremate maade järgi, kalmistud olid asulatest kaugemal küngastel (maeti külili kägarasse, käsi või käed pea all, surnuid kardeti)
( joon.4 ) [,,Laserid" lk. 10-11] joon. 4 Tööstuslikud laserid Teadlased püüavad luua aine võimsamaid lasereid, mille kiir on fokuseeritud punktis ülisuure võimsusega. Selliseid lasereid kasutatakse edukalt raketööstuses, eriti kõvade ning rasksulavate metallide töötlemisel. Fokuseeritud võimas laser suudab näiteks terast kuumutada, sulatada ja sellest läbi tungida. Laseri abil on võimalik teha isegi neljakandilisi auke. Erinevalt teistest lõiketööriistadest pole laserit vaja teritada ning võimas kiir ei jäta räsitud servasid enga liigselt sulanud metalli tükikesi. Tänapäeval on raske leida füüsikaharu, mille arendamises sel või teisel kombel ei osaleks laserid või vähemasti nendega seotud ideed. Laserite tulekuda astus vana klassikaline, justkui ammu lõplikult valmis teadusharu optika uude ajastusse, sündis mittelineaarne optika.
· Kivist kasutati kõige enam tulekivi · Kivikirved olid ebakorrapärased 3) Elatusalad (lk 13) · Kalastamine, küttimine, korilus · Küttimisel kasutati oda, vibu, noolt, püüniseid, lõkse · Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid Kammkeraamika Tooge välja näiteid, et Kammkeraamika kultuur oli arenenum kui Kunda kultuur. · Osati kududa kangast · Tööriistad olid paremini lihvitud ja teritatud · Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid · Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed · Surnud maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, mis näitab esivanemate kultust Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur. Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks
taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena.
16 Joonis 10. Kahala läbipääs (Eluslooduse seire I etapp Tallinn-Narva maanteel. Maanteeamet, 2006). 6.6. Truup Truup, mis viib väiksemad ojad ja kraavid maantee alt läbi; tarvitatakse mõnikord ka väikeulukite tunnelina. Seda aga peamiselt kuiva kliimaga maades, kus truup on enamiku ajast kuiv. Loomad ei läbi ümmargusi vooluveetruupe kuigi meelsasti, sest nad eelistavad neljakandilisi läbipääse (Keppart, 2006). 17 Joonis 11. Kaksiktruup 38. kilomeetriposti juures Tallinn-Tartu mnt (Klein, Rajasaar, 2005). 6.7. Pikendatud maateesild Silla ehitamisel üle vooluveekogu on mitmel pool Lääne-Euroopas arvestatud vajadusega jätta loomadele mööda kallast liikumiseks vähemalt kahe meetri laiune kaldariba (kõrgeimast veeseisust alates)
arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. Narva kultuuri sees on eristatavad 3 regiooni: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Erinevused peamiselt keraamikas. ·Kammkeraamika kultuur- jõudis Eestisse 4000 ema. Asustused vee ääres. Elamud asetsesid ridamisi veekogu poole, kodade kõrval püstitati ka juba neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid. Küttimise-koriluse õitseaeg. Maeti asulate territooriumile (arvatavasti tähtsamaid isikuid), pandi ka asju kaasa. Valmistati ka ehteid. Kujukesed olid ,,maagilised". ·Venekirveste e nöörkeraamika kultuur- levis u 3000 a ema. Esimest korda hakati maaviljelusega tegelema. Väga laialdane levik maailmas. Asulad olid kohtades, kus oli võimalik harida maad ja karjatada loomi. 1 perekond elas koos. Kalmistud olid rajatud
Kaare küljest ulatuvad ülespoole käpad, mis kinnituvad flooride külge. Ahtri konstruktsioon : Laeva ahter (piik) on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini Ahtri allveeosa ehit atakse nii, et oleks tagatud vee hea juurdepääs ahtriseadmetele (sõu- ja rooliseadmed, - ). Ahtri pealveeosa on laiem ja see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, sea l asub tavaliselt sildumistekk. Ahtertääv Teraslaevade algusaastatel kasutati ahtertäävides neljakandilisi talasid. Praegu on need tavaliselt voolujoonelised valudetailid või terasplaatidest kokku keevitatud sektsioonid. Kuju ja tüüp sõltub kasutatavast roolist. ÜHE SÕUKRUVIGA Balanseerimata rooli pöörab rooli paller roolisamba poltide ja aasade peal. Rool on voolujooneline seest õõnes sektsioon, millel on kindlate vahedega roolihinge aasad. Balanseeritud roolidel pole tavaliselt roolisammast, vaid on jalas mille külge kinnitub rooli alumine laager ja üleval on rooli kronstein
tuli valgus sisse. Ka tänapäeval kasutatakse neid katteid, kuid rohkem tarvitatakse presenti. Püstkoja keskel oli lõke, tänapäeval on lõkke asemel tihti plekkahi. Nüüdisajal on püstkoda kasutusel kaluritel, põhjapõdrakasvatajatel ja jahimeestel. Neljakandilise onni sõrestik ehitati lattidest, mis kaeti kasetohust või nulukoorest kattega. Seinad moodustasid neljakandilise ruumi, mille peal oli kas ühe või kahe viiluga või kaarekujuline katus. Tänapäeval on neljakandilisi onne väga vähe. Talviste ja suviste ristpalkehituste katuse roovpalgid kaeti algul kisklaudadega, millele asetati kasetoht ja nendele palgid või latid. Talveelamutel kaeti katus sageli mullaga ja ka suveelamutel esines mullaga kaetud katuseid. Aknad olid seintes, vahel ka katuses. Suvel olid aknaavad kas üldse katmata või kaeti need lutsunahaga. Talvemajadel kaeti aknaava jäätüki või klaasiga. Majadel olid tavaliselt muldpõrandad, vahel kaeti need plankude või lattidega.