, nov.-dets. 1935 Tartu 1935) ja mõnedes lühiluuletustes ilmneb mööndumisi ametlikule tellimusele. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Valgus ja varjud" (Tartu 1939) on II maailmasõja algus heitnud äreva ja sünge värvingu juhtluuletustele, autor astub välja militarismi ja fasismi vastu, humoristlik ja uljas Sütiste on siin muutunud raskemeelseks ja järelemõtlikuks. Looduskirjeldusi ühendavad värvikate miljööpiltidega ja irooniliste mõttevälgatustega puskinlikus neljajalalises jambis kirjutatud lüürilised poeemid ,, Meri ja mets", ,,Tuhas ja tules" , ,,Lääs ja ida" , ,,Viljad ja veed" ning ,,Tartu ja Tallinn" jäid autoril raamatuna avaldmata, viimane ka lõpetamata. Selles poeemitsüklis on hinnatud Kohtla Järve tööstus muljeid ning kaevurite töö kohta käivaid värssmõtisklusi (,,Tuhas ja tules") ning iroonilisi kommentaare ,,Tartu vaimule" ja akad. Keskonnale (,,Taru ja Tallinn"). . (Kruus 1995 : 562) Kuigi 1930
Eepose tegevus areneb gradatsioonis, kangelase kujunemine esitatud astmeliselt, kompositsioonilt pole eriti ühtlane ja kompaktne. Teose liidab tervikuks Kalevipoja tegelaskuju ja tema kaudu väljenduv autori ideeline positsioon. Kompositsioonile iseloomulik episoodide rohkus, sündmuste tsüklilisus, looduskirjelduste arvukus. Eepos sisaldab süzeeväliseid autoripoolseid arutelusid. Ebaühtlase ainestiku värsistanud rahvalaulude eeskujul neljajalalises trohhelises värsis. Rakendatud ka folkloorile iseloomulikku fantastikat, hüperboole, huumorit, lüürikat. ,,Kalevipoeg" pani kindla aluse algupärase eesti kirjanduse arengule ja eepose tähendusrikkust ning EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 13 mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Esitrüki saksakeelse tõlke tõttu sai eepos kohe tuntuks ka rahvusvaheliselt. 18. J. V
annaabi.ee 
