Muinasaeg Eestis
Jahil ja kalapüügil oli
suurem roll kui ranniku asukatel. Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad
kui pronksist. U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid
traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued
põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse
tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak, mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal
jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama
korralikumalt, neid piirasid müürid. Surnuid maeti põletatult. Peamisteks elatusaladeks olid kindlalt kujunenud
põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete
valmistamine