Moseed Helina Saar 10.A klass Üldtutvustus · Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas · Hakati ehitama 7.sajandil · Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad igast küljest sammaskäigud · Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F
islami kunsti ja kultuuri lisaks põlistele mõjualadele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Pärsias ja Türgis ka Kesk-Aasia, India ja Kagu-Aasia kultuurilised eripärad. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas
paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud. Prismade liigitamine Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on nnurk, siis nimetatakse prismat nnurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks. Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik. Prisma pindala Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitahkude pindala Sp summa S = Sk + 2Sp kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguseH korrutisena: Sk = PH
siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11. 12 sajandil) ka Eestlased
Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks · Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11 · Forminks: lüürataoline keelpill Barbiton: lüürataoline keelpill Tympanon: raamtrumm · Kümbal: Vana-kreeka ja vana-Rooma löökpill (vasktaldrikud) · Muusika oli läbi sotsiaalsete sfääride täiesti läbi imbunud, kehastades kultuuriväärtusi.
Productions Suurimad templid · Karnaki (370x100 m) · Luksori · Ramses II matustempel · Hatsepsuti matusetempel osaliselt raiutud kaljuseina (terrasstempel) · Abu Simbeli kaljutempel suured Ramses II skulptuurid kahe templi kompleks Joonis 7. Hatsepsuti tempel. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions · nn benben-monumendid kiviplokkidest tornid otsad ahenevad püramiiditaoliselt · Obeliskid nelinurksest kiviplokist, terav tipp 10-32 m päikesejumala auks · Memnoni kolossid kujutavad vaarao Amenhotep III-t Tänan tähelepanu eest!
mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu." (2. suura). Koraani tiitelleht. Umbes 900 a. vana. Islami usk keelab igasuguste "ebajumalate" kujutamise. See on põhjustanud usulise sisuga piltide kui ka kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on põhiliselt mittekujutav ehk arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. EHITUSKUNST Islamiusuliste kõige olulisim ehitis on nende pühakoda ehk mosee. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss (mihrab). Mosee õues on kindlasti kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Muhameedlane palvetab päevas 5 korda. Mosee juurde kuuluvad ka üks või mitu saledat ja kõrget torni ehk minaretti. Minarettidel on erinevad vormid nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline... Kaaba Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga
1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele on tähendatud mitmed kirikulooga seotud daatumid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. sajandil põrandaplaadina kantsli tugiposti alla
· 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele *Kalifaat /muhameedlaste ühtne riik) pealinn Damaskuses hiljem Bagdad *10. Saj laguneb Kalifaat tekivad väiksesed killustatud riigid, mida ühendab araabia keel, kultuur, monoteism Ehituskunst : · Mosee ehk pühakoda (kristlik koda on ümber ehitatud islami pühakojaks). Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest , mida igast küljest piiravad sammaskäigud, on ühekordne ja madal. Meka poolses seinas palveniss Mirhab. Vahel on neid ka mitu. Siseõues on kindlasti kaev, kus enne palvetamist pestakse käsi. Mosee juurde kuulub tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline
Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti
.. hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus"
.. hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus”
Hilis ehk hellenistlik aeg (323-30 eKr). See on kuni Kleopatra surmani. Kleopatra sureb ja kogu kreeklaste mõjupiirkond on langenud roomlaste kätte. Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Siin arenesid välja arhitektuuri kunstivormid. Need omakorda mõjutasid teiste avalikkude hoonete ehituslaadi. Kreeka tempel oli jumala eluase. On välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Siin arenevad välja erineva templi tüübid. Templi lagi oli lame ja seda kaunistasid süvendatud pinnad nn kassetid. Suuremates templites jaotas kaks rida sambaid templi siseruumi üheks laiemaks kesklööviks ja kaheks kitsamaks külglööviks (see oli suuremates, väikestes üks siseruum). Aknaid Kreeka templil ei olnud, templi ruumi valgustas uks. Kreeka templi ehitustes esineb kolm stiili: Dooria, Joonia ja Korintose.
tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moseed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse
Nt: kuupkapiteel Hildesheimi Sankt Michaeli kirikus Saksamaal, lehtkapiteel Southwelli katedraal Inglismaal, korintose kapiteel General Post Office New Yorkis. 14) Dooria stiil vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist (ehhiin) ja nelinurksest plaadist (abakus). Talastikku iseloomustab sile arhitraav ja triglüüfide ning metoopidega liigendatud friis. Üldmuljelt on dooria stiili ehitised ranged ja monumentaalsed. Tuntuimad on Poseidoni tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil. 15) Joonia stiil klassikaline vanakreeka templiehitiste stiil. Esines Väike- Aasia ja Atika teisendina. Joonia sambal on baas, mis Väike-Aasias koosneb nelinurksest alusplaadist, kahest
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt
palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Paleed olid alati seest väga rikkalikult kaunistatud.Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehivad erksavärvilised geomeetrilised kujundid koos dekoratiiv- krohviga.Väga palju on templites näha ornamenti,paljudes templites on ka kullast ja marmorist mosaiike.Araabias ei kasutatud ikoone ega portreesi. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. All toodud Damaskuse Suure mosee plaan. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka
kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Dzoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde. Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist (monoliitseid) sivakaid teravatipulisi obeliske. Pandi paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine. Templi väravaehitis on püloon. See koosnes kahest ülespoole ahenevast kiviplokist, mis piirasid kitsast väravat. Selle juurde viis pidulik tee mida võisid ääristada sfinksid. Püloonid olid värviküllased. Jumal Horus vaarao Nektanebosiga skulptuur Suurimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris
aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Vasakul Damaskuse Suure mosee plaan. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar
araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 miljoni inimese. Islami ehituskunst Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Mosee koosneb enamasti müüriga Ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammas- käigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka poolses seinas (niinimetatud kilbamüüris) on poolümar palveniss (niinimetatud mihrab). Mosee õues asub kaev. Tavaliselt kuuluvad Cordoba Suure mosee mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. Al-Aqsa mosee on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat
magnetvälja. Seda laadi separaatorite puhul luuakse magnetväli keraamiliste magnetitega, mis on valmistatud kas baarium- või strontsiumferriidist. Väiksemate rauaosakeste, raudoksiidi ja ka mõne roostevabade teraste puhul tuleb kasutada suuremat magnetvälja tugevust, mida võimaldab haruldaste muldmetallide kasutamine magnetites. Sõltuvalt kasutusalast on olemas erinevaid magnetkomponente. Magnetplaadid, mis koosnevad nelinurksest kestast, mille sees on püsimagnetid, paigaldatakse tavaliselt liugteede ja rennide alaossa või lintkonveieri lindi kohale, nii kiire kui aeglase tootevoo puhul. Konveieril transporditava materjali kõrgus määrab ära, kui kõrgele tuleks magnetplaadid paigaldada ja milline on vajalik magneti tugevus. Magnetplaadid on tavaliselt liigenditega, et neid oleks lihtne puhastada. Magnetpulgad valmistatakse püsimagnetitest, mis asetatakse silindrikujulisse roostevabast terasest kesta
Rubljov leidis viise, kuidas ühendada 13.-14. Sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega. 20. Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? Kes on tema esimene prohvet? 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religion, mille ainejumalaks on Allah ja prohvetiks Muhameed. 21. Mida tähendavad moshee, minarett, mihrab, medrese? Mosee- pühakoda. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Mihrab-poolümar palveniss Minarett-saledad ja kõrged tornid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Medrese-ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 22 Nimeta islami ehituskunsti suurteoseid. Kubbat-as-Sakra(Kaljutoomkirik) Jeruusalemmas Timuri haud Samarkandis Alahambra loss Granada lähedal (Hispaania) 23. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele?
Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku. kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Click to edit Master text styles Rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti
vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehituse areng (lk 9) Juba ristisõdade ajal olid itaalia noormehed võtnud araablaste ja bütsantslaste eeskujul kasutusele kolmnurkse ladina purje. Erinevalt nelinurksest raapurjest, võis sellega purjetada ka vastutuult. 14. sajandil arendasid Portugali meremehed uue laevatüübi karavelli, mis oli sobiv laevatüüp ookeanisõitudeks. Karavelli mastides olid nii raapurjed, kui ka ladina purje. Karavell oli kiire ning kerge laevatüüp. Järgimsena võeti hiinlaste eeskujul Euroopas kasutusele kompass. Kui varem vaadati kurssi ja laeva asukohta tähtede järgi ning lisaks hoiti purjetades maad silmapiiril, siis peale kompassi kasutuselevõttu
Taimemotiivilised maalingud. Ehitajal torgati peale valmimist silmad välja. - 14. saj muutus keskuseks Moskva (Uspenski kirik) Arenes suurema vormikuse, fantaasiakülluse ja toreduse suunas. Islami kunsti - 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel. Araabia keel. - Riik oli algus ühtne, kuid lagunes. - Visuaalne kunst on mittekujutav keelatud usuliste sisuga piltide tegemine. - Ehituskunstis kõige olulisem mosee. Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palveniss. Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid.
Seda nimetati peristüüliks. Sellele Järgnes templi katusega osa ehk sammassaal. Need olid ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid olid ainult preestritele. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid, terrasstempleid ja päiksetempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis. Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks. Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega. Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr. Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri.
Tekkisid omapärased nn "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Vaarao Dzoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Matmiskamber on 27 m sügavusel maa all. Egiptuse arhitektuuris levis eriline hauatüüp mastaba, mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastaba on Vana- Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Selles oli tavaliselt üks, alates 5. dünastiast tihti ka mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava kekkonna loomiseks. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et
Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis - põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis - taha lähtub lihasjätke - processus muscularis
riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kujuga: rõdudega, katusega jne. Hooned on rikkalikult ornamentidega kaunistatud (väänlevad taimed e arabeskid, kärjemotiivid) ornamendid võivad olla tehtud mosaiiktehnikas, nikerdatud kivisse, modelleeritud kipsist või pandud kokku raamilistest glasuurplaatidest. Kuna islam tunnistab Muhamedi ??
seltskonnale määratud ruumidest. Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse. See asetses piiril, kuhu ulatus Niilus üleujutuste ajal. Siin võeti pidulikult vastu protsessioon, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks. Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale
väravaehitised, mida nimetati püloonideks. Need koosnesid kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks ning külgedel asetsesid obeliskid, mis jäljendasid taimi. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Luksoris ning samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II ja esimese naisvaarao Hatshepsuti matusetemplid. Egiptuse arhitektuuris levis ka eriline hauatüüp mastaba, mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastabad rajati eelkõige tähtsamate inimeste säilituskohaks ja need pidid olema kõrged ning astmetena ülespoole ahenevad. Niiviisi tekkisidki esimesed astmikpüramiidid. Maalikunst Egiptuse maalikunsti all võib pidada silmas peamiselt püramiidide ja templite seinamaale, millel oli tihti kujutatud jumalaid mõtlemas, kas surnu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja
Theophanes Kreeklane; külm, jäik stiil); vene koolkond (mahedam stiil). 34. Islami ainujumal on Allah ja tema prohvet on Muhamed. 35. Muhameedlaste pühakirja nimetatakse koraaniks. 36. Islamiusulisi nimetatakse veel moslemiteks, muslimiteks, muhameedlasteks, Hispaanias ka maurideks. 37. Hispaania muhameedlasi nimetatakse maurideks. 38. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna maqdal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka-poolses seinas (kiblamüüris) on poolümar palveniss (mihrab). Mosee juurde kuuluvad tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretti. 39. Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtsa ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaared ja hoburaua või
suurimad arhitektuuriimed. Mastabad Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis. Mastabal (pilt 1) on ristkülikukujuline põhi, kaldus seinad ja lame katus ning see on ehitatud väikestest ristkülikukujulistest liivakivi plaatidest. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest nelinurksest kasitaolisest kiviehitisest. Maa-aluseid ruume kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava keskkonna loomiseks. Alla hauakambrisse viis tavaliselt kaljusse raiutud püstine saht. Mastaba püüti ehtitada võimalikult võimas, et paremini kaitsta muumiat, agaa ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Sinna maeti tavaliselt vaarao lähikondlased ja ülikud, kuid enne püramiidide tekkimist ka vaaraod
Naised tulid kaevule veenõusid täitma. Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev.
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale
mistõttu olid siin väga tugevad traditsioonid ja säilisid erakordselt kaua vanad vormid. Ka Egiptuse kunst pidi suurendama vaarao hiilgust ja süvendama jumalakartlikkust. Vaarao oli ise jumal. Kunst, s.h. ka arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Tähtsamate inimeste muumiate säilitamiskohaks oli Vana-Egiptuse algusaegade eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alusest kividega vooderdatudhauakambrist ja selle kohal asuvat nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Oli tavaliselt üks, hiljem ka tihti mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks, mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastambad. Vaarao mastamba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahenev. Nii tekkiski nn. astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid
Suuremad ja uhkemad templid, keeruliste õuede ja ruumidekompleksiga, asusid tollaegse nt pealinna Teeba lähedal Karnakis ja sellest 3,5 kilomeetri kaugusel Luksoris. Sama suurejooneline on ka Ramassum Teeba juures, mis on ehitatud Ramses II poolt Luksor oli jätkuks keskmise riigi teeba arhitektuurile, mille esimene võidukäik algas Amenthop II ajal . Päikesetemplid Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres.
23 meetrit kõrged ja kaalusid 143 tonni. Veel kõrgem on tema tütre Hatsepsuti püstitatud obelisk, mille ehituse kohta on öeldud, et kuninganna ei hoidnud kulutamises kokku, perioodi kroonikad väidavad, et ta kulutas projektile " kullavakkasid, nagu need oleks olnud viljakotid". Mida saab veel siis öelda "Bankettisaali", Thutmosis III-nda Akh-Menu kohta? Ka siin on ilus sammassaal, milles on 2 rida 10 sambaga ja 1 rida, mis koosneb 32-st nelinurksest sambast. Me teame tänu 6. sajandist pKr maalingute jälgedele, et see saal muudeti mõnede kristlike munkade poolt kirikuks. Karnakis asuval kompleksil oli ka püha järv, 120 meetrit pikk, kus Herodotuse järgi preestrid viisid täide oma öiseid rituaale. Tänapäeval võib templi muljetavaldavate jäänuste peegelpilti näha järves, ja nendel öödel, kui monumendid on valgustatud vältimatu "Son et Lumiere" jaoks, ärkab iidne Teeba hiilgus ellu. Kasutatud allikas:
värvilisi reljeefe ja hieoglüüfe. UUS - RIIK 18.-20. DÜNASTIA Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg. pärast IV dünastia lõppu ei ehitatud enam suuri püramiide, kuid päikesekultuse arenedes leiti uusi ehitusvorme. päikesejumala auks auks hakati püstitama ühesti nelinurksest kiviplokis sihvakaid teravatipulisi obeliske (10-32 meetrit). haudhitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt uue-riigi ajast. tempel oli nelinurkne , kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. templi värav ehitis nimetatakse pülooniks, koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriblokist. püloonid, sambad ja müürid olid samuti värviküllased, sest neid katsid värvilised eljeefid ja hieroglüüfkirja märgid.
erinevat templite põhitüüpe(pildil). Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili: dooria, joonia ja korintose. 4.Kuidas nimetatakse samba osi? Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. 5. Millised kolm stiili valitsesid Vanakreeka arhitektuuris? Kuidas neid stiile ära tunda? Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad
selle täiustamine jätkus kuni keisririigini välja. Kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus palgaarmeega. Peamine väeüksus oli leegion (5000 meest). Põhiosa moodustas raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid leegioni ka ratsavägi, kuid nemad täitsid teisijärgulisi ülesandeid-kaitsesid jalaväge kõülgedelt, käisid luurel ja jälitasid võidetud vaenlast. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist, viskeodadest ning lühikesest sirgest mõõgast. Sõjajalal rivistuti väikesteks ristkülikuteks, mis asetsesid teienteise suhtes nagu malelaua ruudud. Roomlased pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist ning olid sel ajal parimad kindlusepiirajad. Nad kasutasid katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Augustuse ajast koosnes alaline sõjavägi 25 leegionist, mis paigutati peamiselt keisririigi piiridele.Tähtsaks sai rajakaitse. Rooma õigus
saj. e. Kr) Roomas. (Pildi Panteonist leiab mõiste ,,portikus" juurest) Dooria order vanim kreeka orderitest, mis kujunes arhailisel ajastul, 7. sajandil e. Kr ja sai nime doorlaste hõimu järgi. Seda iseloomustab lihtne joon, rangus, jõulisus, kaunistuste nappus. Dooria sammas on raskepärane, keskosas pisut jämedam. Sambal pole baasi ja tüves on reeglina kaetud kannelüüridega, vahel ka sile. Kapiteel on kaunistusteta, koosnedes pealistikku asetatud ümmargusest ja nelinurksest (ülemine) plaadist. Friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja 3 triglüüfidega. Metoope kaunistavad (algselt värvitud) reljeefid ja triglüüfidel on kaks püstivagu. Huvitaval kombel on just dooria stiilis templeid, mis on ju vanimad, säilinud kõige rohkem. Neist kuulsaim on Ateena akropolil asuv jumalanna Athenale pühendatud Parthenon (5. saj e
..Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et tmpel on välja arenenud Keeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid
Tuntuim obelisk on Hatsepsuti obelisk, mis oli 29 meetri kõrgune ja oli algselt kaetud lehtkullaga. Altariruumis hoit püha Amoni kuju. Templi vanimasse ossa kuulus ka Thutmosis II taimesaal, mille seinu kaunistasid kõikide tema riigi piires leidunud loomade ja taimede kujutised. Tempel on ehitatud kivist. (Maass jt 2004) Päikesetemplid Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. (Kangilaski 2003) Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair alBahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres.
Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40- 60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale
mainiti kirikut 1219. aastal. Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist ning koorilõpmikust. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti viiemõikalise võlviga, selle päiskivi oli kaetud rikkaliku dekooriga.
tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Templil oli seespool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. TEMPLITÜÜBID KREEKA ARHITEKTUUR Tähtsaim ala oli templiehitus. Tempel jumala eluase. Arvatavasti välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad templiehitused arvatavasti puust. Demenos - templi ala A SÜSTEEM Tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel (krepidoma). Stülobaat - viimane aste, millel seisab sammas. Põhiplaanilt piklik nelinurk, jaguneb kolmeks osaks: Naos - keskmine, pearuum Pronaos - idapoolsel otsküljel asuv eeskoda; samasugune ruum ka tihti lääneküljel (opisthodomos)
nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Hiiu ehk rootsi kandle korpus koosneb harilikult nelinurksest, mõnikord ka viiulit meenutavat kõlakastist, mille ülaosas on nelinurkne keerdpulkadega raam. Keeli on kolm-neli. Mängides toetatakse pilli alumine ots püstloodis või veidi kaldu põlvedele. Poognaks on hobusesabajõhvidega vibu. Hiiu kandle kõla on kerge ja õhuline, tuletab meelde viiulit, kuid pill pole kõlalt nii puhas. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel, sest sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased.
Mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev.
Peagi hakkasid pagulased siirduma teistesse maadesse, eriti Rootsi, USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. Kujutavkunstnike Kogu asus 1950.a. USA-sse. Peamiseks asupaigaks sai Rootsi, kus 1962.a. asutati Eesti Kultuuri Koondis. Omanäoliseks kunstnikuks Rootsis kujunes ENNO HALLEK (1931- ...),kes kasutas popkunstile omaseid kriiskavaid värve mitte ainult lõuendil vaid ka tarbeesemetel, sealhulgas ka kaluriaerudel, nagu meenutamaks oma sõudmist noore põgenikuna üle mere. Loobus nelinurksest pildiformaadist. On loonud ka monumentaaltöid. Stockholmi KA professor. Kanadas Torontos asutati 1956.a. Eesti Kunstnike Koondis. USA-s on tuntuim eesti päritoluga kunstnik KALEV MARK KOSTABI (1960-...), kes on efektselt jäljendanud Andy Warholi lastes toota oma teoseid nn. vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid. Edukalt esinenud show-bisnesis luues müüdi oma isiksusest. Mõned välis-eesti kunstnikud said oma loomingut näidata Eestis juba okupatsiooniaja lõpupoole
annaabi.ee 
