6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8. Klõpsan pildi kõrval olevat noolekest ja kopeerin pildi 9. Nüüd lähen tagasi oma töösse ja kontrollin jälle kursori asukohta enne kui pildi kleebin 10. Kleebin pildi 2 Pildi töötlus 1.Tee pildil parema hiirega klõps 2.Ava menüüst VORMINDA PILT 3.Avanevast aknakesest vali sakike PAIGUTUS 4.Edasi vali NELINURKSELT või TIHEDALT 5.OK Reeglid: 1. Tühik käib alati peale kirjavahemärki! 2. Enne teksti kujundamist märgista tekst ära (tee mustaks)! 3. Iga sõna järele tee ainult üks tühik! Salvestamine. Töö esmakordsel salvestamisel või tööle uue nime andmisel: Ava menüüst Fail (File) sealt vali salvesta nimega (Save as..) avanevast aknakesest leia oma kaust, seejärel anna tööle nimi ja lõpuks salvesta. Lehekülje nr lisamine tööle 1.Ava Menüüst LISA 2
füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e
jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e
pildi 8. Klõpsan pildi kõrval olevat noolekest ja kopeerin pildi 2 9. Nüüd lähen tagasi oma töösse ja kontrollin jälle kursori asukohta enne kui pildi kleebin 10. Kleebin pildi Pildi töötlus 1. Tee pildil parema hiirega klõps 2. Ava menüüst VORMINDA PILT 3. Avanevast aknakesest vali sakike PAIGUTUS 4. Edasi vali NELINURKSELT või TIHEDALT 5. OK Reeglid: 1. Tühik käib alati peale kirjavahemärki! 2. Enne teksti kujundamist märgista tekst ära (tee mustaks)! 3. Iga sõna järele tee ainult üks tühik! 3 Salvestamine. Töö esmakordsel salvestamisel või tööle uue nime andmisel: Ava menüüst Fail (File) sealt vali salvesta nimega (Save as.) avanevast aknakesest leia oma kaust, seejärel anna tööle nimi ja lõpuks salvesta.
aastatuhandeid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja järgnevalt Cheopsi püramiid. Mõlemad asuvad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus vanaaja seitsmest maailmaimest, mis veel alles on. Cheopsi püramiid on ehitatud enamjaolt lubjakivist. Mõndades sisekambrites on kasutatud ka suuri punaseid graniidiplokke. Seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. Ehitis koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5-15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkuseks mõõdeti umbes 230 meetrit. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 meetrit, kuid tänapäevani on säilinud 137 meetrit. Üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja moseede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid. Mesopotaamia Mesopotaamlased ehitasid varaseimad püramiidstruktuurid, mida nimetatakse tsikuraatideks ehk astmiktempliteks. Iidsetel aegadel värviti neid kulla ja pronksiga
Tähtkujud on meile tähistaeva teenäitajateks.( Robin Kerrod "Tähetark") Juba rohkem kui 2000 aastat tagasi jälgisid astronoomid neidsamu tähtkujusid, mida meie praegu. Nad nägid nendes taevastes kujundites neile muistenditest ja müütidest tuttavaid jumalaid, kangelasi, loomi ja koletisi. Tähtkujud kannavad ladinakeelseid nimetusi. 48 nimetust on pärit antiikajast ja ülejäänud 40 on hiljem välja mõeldud. ( Robin Kerrod "Tähetark") Mõned tähtkujud: SUUR VANKER- moodustavad nelinurkselt asetatud neli tähte vankri rattad. Suur Vanker on meie laiustes näha aastaringselt kogu öö, sest ta asub taevapoolusele- Põhjanaelale küllalt ligidal. VÄIKE VANKER- tuntud eelkõige temasse kuuluva heleda tähe Põhjanaela tõttu. Väikese vankri teised tähed asuvad Põhjanaelast arvates kaares Suure Vankri poole.
Niudelihas algab ettepoole, st väldib tahapoole niudeluuaugult. kukkumist, olles seega suure tuharalihase antagonist. Alumised kimbud Katab nelinurkselt keskmise kinnituvad reieluu Seoses keha vertikaalse asendiga rühma lihaseid. Algab tuharalihasmisele on suur tuharalihas inimesel hästi rindkere-nimme sidekirmelt,
Peolaua kuju ja suurus olenevad külaliste arvust ja ruumist. Ruumis võib lauad asetada t- kujuliselt, nelinurkselt, ümaralt või poolringi kujuliselt. Peolaua laius peaks olema vähemalt 1,2 m. Inimese kohta arvestatakse lauapikkust 70 cm. Toolid asetatakse mõlemal lauda täpselt kohakuti. Peolaud kaetakse linaga. Järgnevalt vaatame kahte joonist mitteametlikust ja ametlikust lauakatmisstiilist, mis võib erinevate rahvuste ja piirkonade puhul pisut varieeruda, kuid on kindlasti abiks põhitõdede jälgimisel. 2.5 Laua katmise eripärad
samu tähtedest kujundeid. Tähtkujud on meile tähistaeva teenäitajateks. Juba rohkem kui 2000 aastat tagasi jälgisid astronoomid neidsamu tähtkujusid, mida meie praegu. Nad nägid nendes taevastes kujundites neile muistenditest ja müütidest tuttavaid jumalaid, kangelasi, loomi ja koletisi. Tähtkujud kannavad ladinakeelseid nimetusi. 48 nimetust on pärit antiikajast ja ülejäänud 40 on hiljem välja mõeldud. Mõned tähtkujud: SUUR VANKER- moodustavad nelinurkselt asetatud neli tähte vankri rattad. Suur Vanker on meie laiustes näha aastaringselt kogu öö, sest ta asub taevapoolusele- Põhjanaelale küllalt ligidal. VÄIKE VANKER- tuntud eelkõige temasse kuuluva heleda tähe Põhjanaela tõttu. Väikese vankri teised tähed asuvad Põhjanaelast arvates kaares Suure Vankri poole.
ning suu lõdvalt lahti. Silmavalge paistab nii ülalt- kui ka altpoolt iirist. Hirm peegeldub üles tõstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid seekord nõnda, et seda kündvad kurrud on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul ja veidi tahapoole tõmmatud. Silmavalge on näha vaid ülalpool iirist. Viha- alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed jooned. Pingul on nii üla- kui ka alalaud. Huuled võivad olla pingesse viidud ja nelinurkselt veidi avali. Vastikus- kulmud on alla surutud, põsesarnad kõrgemale kerkinud, nina on krimpsus. Ülahuul on üles kerkinud, alahuul on kas üles lükatud või veidi allapoole surutud. Rõõm- otsmik on sile, silmanurga all on väikesed kurrud. Põsesarnad on ülespoole kerkinud, moodustades nina ja suunurkade väliskülje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare. Inglismaa uurijate grupi poolt katalogiseeritud 80 pea- ja näoliigutuse seas on kirjeldatud üheksat
näiteks on dipyloni vaas, mis on oma nime saanud leiukoha järgi muistsel kalmistul Dipyloni värava lähedal Ateenas. See inimese kõrgune vaas on valmistatud VIII saj e.m.a. ja kuulub praegu Ateena Rahvamuuseumi kollektsiooni. Vaasil oli kultuslik otstarve. Kogu vaas on kaetud geomeetrilise ornamendiga, mis on pruuni värviga vöödena kantud kahvatukollasele foonile. Ornamentikas kordub nn meandri motiiv. Meander koosneb üksteisesse põimuvate, nelinurkselt murtud joone lõikude rütmilisest kordumisest. Geomeetriliste motiivide kõrval on primitiivsed skematiseeritud süzeelised kujutised surnu taganutmise stseen vaasi kõige laiemal osal sangade vahel. Aja jooksul tõrjus range geomeetrilise mustri välja siluettmaaling. VII-VI saj e.m.a. valitses kreeka vaasimaalis nn mustafiguuriline stiil. Põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks
Joonda kogu tekst kahelt poolt sirgjooneliselt (kehtesta rööpjoondus) Kehtesta vasaku veerise laiuseks 3 cm, parema veerise laiuseks 2 cm Kehtesta kogu teksti ulatuses lõikude vaheliseks kauguseks 1 cm Määra fondiks Times New Roman ning kirjasuuruseks 12 p Määra lõigu "Tiigikonn" reavaheks 1.5 ning lõigule "Lendorav" 2-kordne reavahe Taanda viimane lõik nii vasakult kui paremalt poolt 2 cm Lisa teksti paar teemakohast pilti ning paiguta tekst tihedalt ühe pildi ümber ning nelinurkselt teise pildi ümber Paiguta lehe päisesse paremale poole enda nimi II osa Lisa leheküljenumbrid (alla keskele) Muuda esimene lõik sõrendatud tekstiks Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged
Näiteks põhja-ori maksis u 300 g hõbedat, Bütsansis võis meesorja eest saada 3x enam ja idamaades veelgi rohkem. Blondid tsikid maksid idamaades u 6000grammi hõbedat, põhjas vähem, kuna naine ei jõudnud tööd teha. Linnused. Taani aladel on teada neli väga korrapärast viikingite linnust, nt Aggersborgi ja Fyrkati linnused, need on ringikujulised. Ring on täiesti ideaalne, et kõrvalekalle on ainult 0,5%. Neil kõigil on neli väravat, eluhooned on täpselt paigutatud nelinurkselt, kõik need on ühesuurused. Leide on sealt suhteliselt vähe. Relvi on sealt väg avähe leitud. Saagadest võib välja lugeda, et tegu võis olla harjutamiskohtadena, seal elati ka väga väikest aega. Leiti ka käsitööasju, kangakudumisvahendeid jmt. Kalmed. Kõige uhkemad on kuningate kääpad, Taanis on kõige tuntumad Jellinge kääpad. Rootsi kõige tuntumad on Vana-Uppsalas, kääpa kõrgus on üle kümne meetri. Leide kummastki ei leitud
küsimustele, mida õpilased pole võib-olla varem esitanud. Palu osalejatel moodustada neli enam-vähem võrdse suurusega gruppi. Ülesandeks on koostada nimekiri rasketest küsimustest, mida õpilased võivad klassis esitada. Küsimused võivad hõlmata faktilisi teadmisi, kuid olla seotud ka väärtustega, uskumustega ja saavutustega. Küsimusi peaks olema vähemalt 5. Aega anna umbes 15 minutit. Pärast seda palu gruppidel ümber paikneda niiviisi, et nad istuksid eraldi, nelinurkselt nägudega üksteise vastas. Enne kui alustad, määra põhireeglid. Üks võistkond alustab ja esitab küsimuse teise rühma ühele liikmele või tervele rühmale. Kui küsija võistkond jääb vastusega rahule, on küsimus ammendatud. Nüüd on küsimuse esitamise kord sellel võistkonnal, kes vastas ja protsess kordub. Sina ja grupp koos võite otsustada, millal lõpetada. Edasi küsi osalejatelt selle tööga seotud tunnete kohta. Küsi, kas see töö võiks
laudpõrand ning ukse kõrval saviga kokkuliidetud kividest laotud kolle või lahtine kamin, mille kohal oli lai, ülalt kitsenev ja katuseava kaudu väljuv maakividest korsten. Skandinaavia metsasaamide ja Koola poolsaare idaosa saamide juures võis maakoja sõrestik toetuda 4-6 ristpalgist koosnevale nelinurksele alumisele osale. Siit oli vaid lühike samm üleni palkidest ehitatud kodadeni. Ka nende alumine osa koosnes nelinurkselt asetatud ristpalkidest, mille peale püstitati tugipuudele n-ö katus, mis koosnes madalamal püstiasetatud laudadest ja pealpool põigiti laudadest. Katuse keskele jäi umbes küünrapikkune suitsuava, mis pakase või tormi korral suleti laudadest luugi või puukoortega. Nelinurkse palkidest koja edasiarendused olid kuus- ja kaheksanurksed palkkojad, mida esines kolta-, luule-, piite- ja
a 12. PRANTSUSE RENESSANSSAIAD 16. SAJANDIL Prantsuse maastikupilt. Itaalia renessanssaedadega võrreldes olid aiad Alpidest põhja pool samal ajal väga tagasihoidlikud. Kesk-Euroopa lauskmaa ei sobinud terrassilise aia rajamiseks. Siin olid lamedad laudjad maaalad, viljaväljad vaheldumisi lossidega. Samuti oli nende aedade taimestus võõras. Kesk-Euroopas valitsesid pöögi- ja tammesalud. Losside õuealad olid nelinurkselt tükeldatud ja need omakorda põõsashekkidega piiratud. Prantsuse renessanss oli algul täiesti sõltuv itaalia mõjust. Itaalia renessansi esimesed mõjud saadi Prantsusmaa sõjaretkedel, mida prantslased sooritasid Itaaliasse 1400. a-te lõpul ja sajandivahetusel. Loire'i oru kuulsad renessansslossid on kujunenud prantsuse vararenessansi sümboliks. Renessansi levikul omavad seega suurt tähtsust prantsuse kuningate Charles VIII, Louis XII ja François I sõjakäigud Itaaliasse
annaabi.ee 
