moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz moduleeriva signaali sagedus f = 75 Hz. Kokkuvõte: Sagedus oli generaatoril hea täpsusega, ligi viis korda parem kui ostsilloskoobil, seetõttu tema tekitatud määramatus ei ole märkimisväärne. Pinge mõõtmisel on mõlemate seadmete vead olulised aga jäid ka lubatud määramatuse piiresse. Sageduse mõõtmisel olid vead suuremad kui lubatud määramatus, seega oli ka masinate käsitsemisel mõõtjate ebatäpsusi. Nelinurkimpulsi esi-ja tagakülje pikkused olid palju lühemad võrreldes teoreetilise maksimumiga, ta oli väga lühike võrreldes genereeritud impulsi sagedusega. AM-modulatsiooni sügavuse mõõtmisel tegime päris suure vea, arvatavasti ei kasutanud markereid täpselt, sest mõõdetud tulemus erines märgatavalt rohkem teoreetilistest pingetest kui mõõteseadmete määramatus lubaks.
nimetatakse D-regulaatoriks (diferentseerivaks regulaatoriks), kui R1 0 ja joonisel 4.3, c on diferentsiaator, kui R1 . Diferentsiaator on ahel, mis teostab diferentseerimist Tr dU in Uout = - = Tr sU in , dt kus Tr = R2C ja t on aeg. Diferentsiaatori väljundpinge on võrdne sisendpinge tuletisega. Selle põhiülesandeks on nelinurkimpulsi esi-ja tagakülgede määramine või nelinurkimpulsi tekitamine 148 lineaarselt muutuvast sisendpingest. Teiseks ülesandeks on väga kitsaste impulsside tekitamine. Diferentsiaatori põhiliseks puuduseks on kalduvus tekitada ebastabiilseid võnkumisi. Nende vältimiseks ühendatakse diferentsiaatori kondensaatoriga jadamisi mõned takistid, nagu näitab joonis 4.3, b. Takisteid või ühendada ka kondensaatoriga rööpselt (joonis 4
annaabi.ee 
