Eesti kunst keskajast klassitsimini
kabelina tuntud (hiljem ümberehitatud) suurem ruum ja pikihoone läänefassaadis kogu hoonet
kompositsiooniliselt valitsev tüse 4-tahuline torn, mis on jõukate hansalinnade arhitektuuriline
sümbol. Torn on poolenisti kesklöövi sisse ehitatud ja alumises osas ühendatud kaaravade abil
nii kesklöövi kui ka kitsaste külglöövidega. Jaani kiriku skulpturaalsed kaunistused on rikkalikud
ja omapärased. Välisküljel ümbritseb kirikut ja torni eenduvat osa neliksiiude friis. 4-nishides
paiknevad pika reana terrakotapead. Interjöör on veelgi ainulaadsem. Algselt krohvimata ja
seetõttu loomulikust tellisevärvist kumava basilikaalse võlvruumi kunagisse kaunistussüsteemi
kuulusid sajad terrakotapead, -figuurid, ja reljeefid. Need paiknesid konsoolidel, kapiteelidel,
talumliistudel ja päiskividel, mis olid seotud ristroidvõlvide piltlikult väljendatud
tugisüsteemiga. Nad esinesid ka suureformaadiliste terrakotafiguuridena kiriku piilaritel ja