ärkamisaeg
viljakogus. Nii magasivili kui ka ait oli talupoegade ühisomand, mille suhtes mõisnikel oli
vaid järelvalveõigus. Vaestehoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi ühiselt
toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Tavaliselt saadeti need
külakorda, talust tallu, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti.
Talurahva koormised
1868. Kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest
olulisemad olid pearaha ja nekrutianmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783. Aastal algse
maksumääraga 70 kopikat igalt meeshingelt. 1816 Eestimaal ja 1829 liivimaal mindi üle
liisutõmbamisele. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja
kogukonna ametimehed.
Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd
vallas. Olulisim teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks
taludel oli kätte näidatud ja tähistatud kindle teelõik. Kirikumaksud, mis tagasid kogu
annaabi.ee 
