Etruskid olid väga osavad ja väljakaevamised on näidanud, et nad said hakkama tehniliselt väga keeruliste rajatistega. See näitab, et etruskid olid väga head ehitajad ja insenerid. Veel tuntumad on nad aga haudade ja nekropolide poolest, sest need on säilinud tänapäevani. Erinevalt elumajadest, mi solid ehitatud kerge konstuktsiooniga, siis nekropolid olid väga massiivsed ja vastu pidavad. Nekropolid asusid linnade läheduses ja kujutasid endast suletud tervikut. Nekropolidest on saadud väga palju infot etruskide elu kohta, kuna need matkisid etruskide maju ja sisustust samuti sai palju infot seintel olevatelt freskodelt. Peamised andmed etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Maaalikunstnike loodud freskod on iseloomulikud lihtsuse poolest. Samuti värvikontrastid, realistlikus ja tegelaste liikumise kujutamine, kuid maalidel ei kujutatud inimesi kunagi rääkimas. See soov kujutada liikumist, viis ühe
vaieldavad. Vähene informeeritus on ilmselt põhjustanud ka käsitluste suhteliselt suure erinevuse, nagu nähtub ka käesolevast tööst. Kuigi me selle põhjusteni süüvida enam ei saa, tuleb tõdeda, et etruski kultuur oli väga kõrgelt arenenud ja sellest annab aimu just nende kõrgetasemeline kunst. Põhilised leiud, mille põhjal me võime tänapäeval etruskide kohta järeldusi teha, pärinevad nö surnutelinnadest ehk nekropolidest ja just hauakunst on märkimisväärseim osa kogu etruski kunsti pärandist. Etruski kunst on küll väga vähe uuritud, kuid ka selles võib välja tuua varasema ja hilisema perioodi, mille eristamise ja sügavama analüüsiga tegeleb Horst Waldemar Janson oma väga põhjalikus kunstiajaloo raamatus ,,History of Art". Kahjuks ei mahtunud aga selle teema põhjalikum käsitlus käesolevasse referaati. Etruski kunsti kõige põhjalikumat ja
annaabi.ee 
