vastu võtma, vaid saatis tänutelegrammi ja läks hoopiski kalale. Küll aga käis ta Aafrikas jahil ning Hispaanias härjavõitlustel. 1950. aastail halvenes aga Hemingway tervis. Nimelt oli ta 1949. aastal Itaalias jahiretkel oma silma vigastanud, mis põhjustas veremürgistuse. Sõjahaavadele lisandusid ka kaks autoõnnetust ja kaks lennuavariid. Pärast viimast lennuavariid peeti teda juba hukkunuks ja paljudes ajalehtedes ilmusid isegi nekroloogid. Tegelikult oli tal ajupõrutus, mille tõttu oli ta nägemise kaotanud. (Bannikov 1971: 575) Viimastel eluaastatel töötas Hemingway seistes, sest istumist raskendasid seljahaavad. Ka poliitika kohta võttis ta järjest vähem sõna. Samas tegi ta seda äärmiselt kriitiliselt 1948. aastal, mil ta valmistas ette romaani „Jumalaga, relvad“ kordustrükki. (Bannikov 1971: 567) Seal ta väidab järgmist: „Selle raamatu kirjutaja on veendumusele jõudnud, et sõdades on
SUULINE AJALUGU- omaette teemavaldkond; sekundaarne teave ja intervjueeritav võib rääkida juttu, mida arvab kuulajat kuulda tahtvat . Usaldusväärseim on väljatrükitud ja allkirjastatud intervjuu. AJALEHED & TRÜKISED massilised, ka kohaajaloo allikad, probleemiks fragmentaarsus ja toimetamine ning ka pealesurutud maailmavaade. Ei tohi lahutada teavet teabekandjast, sest ajalehe vaadete taust läheb kaduma. BIOGRAAFILISED MATERJALID trükitud teatmikud, nekroloogid, autasude lehed, teenistuslehed, vanglatoimikud. Kuna kõik vähegi aktiivsemad said tsaarilt mõne ordeni, niisama tublid ja aktiivsed olid kirjas muudes nekroloogides ja vangitoimikutes on pätid, kujutavad need materjalid suurt isikuandmete kogu, nendest leitavatesse hinnangutesse tuleb suhtuda see-eest etteaatlikult. Vesimärgid Vesimärkide uurimine on seotud paleograafiaga, hea oleks neid uurida koos dokumendiga
annaabi.ee 
