· Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja
koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia
3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus.
gonorröa ning süüfilis. Gripp on ülekaalukalt Eesti levinuim nakkushaigus ning ületab teistesse levinud haigustesse nakatumise mitmekordselt. Teist kohta hoiab Gonorröa tuberkuloosi ning süüfilise ees. Haigestumine 100000 elaniku kohta: 4 Gonorröa ehk tripper Tekkepõhjused ja-mehhanismid Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele ja ülekanne toimub limaskestade otsese kontaktiga, tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Bakterid läbivad limaskesta barjääri ja tekitavad põletikku, mis avaldub mädaeritusena. Vahetevahel tungib gonokokk verevooluni, põhjustades sepsist (veremürgitust).
·Antibiootikumid on väga erilised ravimid, sest: toimivad elusatesse, kohanemisvõimelistesse mikroorganismidesse toimivad ka mittepõhjendatud kasutamisel toime ka teistele patsientidele ·profülaktikaks perioperatiivne ·lühiajaline parenteraalne antibiootikumide manustamine enne operatsiooni, operatsiooni ajal ja selle järel seotud mõnede kliiniliste seisunditega ·kokkupuude virulentse patogeeniga ( Neisseria meningitidis) ·preparaat I põlvkonna (tsefasoliin) või II põlvkonna (tsefoksitiin) tsefalosporiin ·annustamine täiskasvanutele kehakaaluga üle 80 kg 2 g, alla 80 kg 1 g tsefasoliini, tsefoksitiini 1g lastel 30-40 mg/kg kohta nii tsefasoliini kui tsefoksitiini ·ajastamine 30 minutit kuni 1 tund enne naha lõike sooritamist ·kestus enamasti manustatakse ühekordselt erandid: kauakestvad operatsioonid, südame- ja kopsulõikused
Tsüanobakter + + + + + mõned Rikketsia + + + Acetobacter ? + ? Agrobacterium + + + ? Nitrobacter + + Rhodospirillum + + + Neisseria + + Thiobacillus mõned + + mõned Zymomonas + + Pseudomonas 1 liik - aeruginosa mõned mõned + võimelised + Rhodobacter + + +
Genitaalherpest võib saada ka huuleherpesest! Süüfilis Tekitaja: Treponema pallidum Sümptomid: a) esmane. Lümfisõlmede suurenemine, haavanite teke(kudede kärbumine, valus ei ole) b) teisene. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel(ei sügele), palavik c)kolmandane. Kergetest naha- ja luukahjustustest tõsiste ja surmaga lõppevate südame ja närvisüsteemi haigusteni Loote väärarengud! Ravi: antibiootikumid Tripper ehk gonorräa Tektaja: bakter Neisseria gonorrhoeae Sümptomid: naistel- rohke voolus, alakõhuvalu meestel- kipitud, sagenenud urineerimisvajadus, eritis kusitist Ravi: antibiootikumid Klamüdioos Tekitaja: algloom chlamydia trachomatis Sõmptomid: 50% meestel ja 75% naistel sümptomid puuduvad, naistel-eritis tupest, kihelus meestel-valulik urineerimine, kipitus Tõsistused: Reiteri sündroom Ravi: antibiootikumid Esineb ka raskesti väljaravitavaid vorme! Trihhonomoos Tekitaja: anaeroobne algloom Sümptomid:
Suguhaigused Süüfilis>bakter Treponema pallidum>tekib 1-4 nädala jooksul välissuguelundite piirkonda,lümfisõlmede suurenemine, mittesügelev nahalööve, haavandid suguelunditel ja/või suus, juuste väljalangus, harva lihasvalu ja palavik,närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist>põhjustab arenguhäireid lootele, kui seda põeb last ootav ema Gonorröa e. tripper>bakter Neisseria gonorrhoeae>1 nädal pärast nakatumist valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus,halvalõhnaline voolus, meestel esineb põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist>seesmiste suguelundite põletikke, mis on sagedasti hilisema lastetuse põhjuseks Klamüdioos>bakter Chlamydia trachomatis>1-2 nädalat pärast nakatumist tekib klaasjas voolus ja valulik urineerimine,haigustekitajad võivad olla mitteaktiivsed ka pikemat aega, kuid hiljem
Gonorröa Mis on gonorröa? · Sugulisel teel leviv nakkus,mis esmalt kahjustab limaskesti,kuid QuickTime and a hiljem võib verega decompressor are needed to see this picture. levida üle kogu organismi. Tekkepõhjused · Tekitajaks on Neisseria Gonorrhoeae ehk gonokokk. · Gonokokk elab kusiti,emakakaelakanali,päraku ja silma sidekesta kattekihis. · Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele,limaskestade kokkupuutumisel,tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sümpomid (1) · Gonorröa avaldub tavaliselt 1- 16 päeva pärast nakatumist. · Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. · Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja
HERPES Tekitajaks viirus. Herpessesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villid, mis mõne päeva pärast lõhkevad.Tagajärieks on väikesed haavandid. Haigusnähud võivad korduda sest viirus jääb organismi püsima Herpest ravitakse viiruse vastaste preparaatidega. TÜSISTUSED-Laps võib sünnituse ajal nakatuda, kui emal on herpes ravimatta. TRIPPER e GONÖRREA Tekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoe. Naiste sagedamaks kaebuseks on rohekas mädane voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagedane vajalikkus ja valulikkus. Meestel esineb põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist. Kaebused ilmnevad umbes 1 nädal peale nakatumist. Ravimatta gonörrea põhjustab munajuhade ja munasarjade põletikku, mis võib olla sagedasti hilisema lasteta põhjus. Haigus on väljaravitav.Ravida tuleb ka partnereid.
Methanopyrus kandleri + + + + Ar Micrococcus + + + Ak Mycobacterium tuberculosis + + + + Ak Mycoplasma genitalium + + Myxobacter - + Nanoarchaeum equitans + + + + Neisseria - + Nitrobacter - + + + + + Nitrosomonas - + + Oenococcus + + + Penicillium 0 + + + S Pichia 0 + + S
Klamüdioos Tunnused avalduvad 3- Naistel kihelus 14 p.pärast nakatumist suguelundites, Meestel kipitus kusitis, rohkenenud eritis valulikkus tupest urineerimisel Tüsistused:Põletik Tüsistused:Eesnäärme- tupest emakasse, ja munandipõletik, potentsi langus, viljatus munajuhadesse (tekib ummistus), viljatus Gonorröa Tekitaja: bakter Neisseria gonorrhoeae Sümptomid: naistel vaevused vähem kui pooltel, rohkenenud voolus, alakõhuvalu, suguelundite punetust meestel kipitus, sagenenud urineerimine, eritis kusitist Võib viia tõsise vaagnainfektsiooni ja kuse- suguteede põletiku tekkeni Naistel oht jääda viljatuks Ravi: antibiootikumid Algloomade poolt põhjustatud Trihhomonoos On esimesel kohal suguliselt levivate
Kondüloomid paiknevad sageli välissuguelundite piirkonnas. Diagnoositakse enamasti kliinilise pildi alusel, lisauuringuna võib kasutada külvi haavandist, kusetorust või spermast. Kondüloome saab ravida, kuid neid põhjustavat papilloomiviirust välja ravida ei ole võimalik. Kondüloome töödeldakse spetsiaalsete viirusevastaste ainetega, suuremaid eemaldatakse kirurgiliselt, laseri või külmutamisega. Gonorröa e. tripper- Gonorröa tekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae . Kaebuseks on valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist. Naistel ei esine alguses nii palju haigustunnuseid, ainult suurenenud voolus ja kerge kõrvetustunne urineerimisel. Diagnoositakse kliinilise pildi ja kusetorust või spermast võetud analüüsi alusel. Õigeaegne ravi on tänapäeval tõhus ja ravi peavad saama kõik seksuaalpartnerid. AIDS- Tekitajaks on HIV (ingl k: human immunodeficiency virus) - inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus
Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. UURIMINE Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. RAVI Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. Tripper Herpes KAEBUSED Suguelunditel tekivad punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on haavandid. Nähud korduvad sageli samas kohas. UURIMINE
nakatumist või veelgi hiljem. • Kondüloomid paiknevad sageli välisgenitaalide piirkonnas. • Neid sümptomeid saab ravida, kuid haigust ennast välja ravida ei ole võimalik. • Kondüloome töödeldakse spetsiaalsete viirusevastaste ainetega, suuremaid eemaldatakse kirurgiliselt, laseri või külmutamisega. • Kondüloome tekitava viiruse teatud tüved võivad põhjustada emakakaelavähki. Tripper e gonörrea • Tekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoe . • Naiste sagedasemaks kaebuseks on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus. • Meestel esineb põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist. • Kaebused ilmnevad umbes 1 nädal pärast nakatumist. Arst võib avastada gonorröa ka ilma, et oleks kaebusi. Sel juhul on tegemist kroonilise vormiga. • Partnereid tuleb ravida samaaegselt, sest nii on ravi kõige tõhusam..
Suguhaigus nakkushaigused, millesse nakatutakse tavaliselt kaitsmata suguühte tagajärje. STLH e. sugulises teel leviv haigus - haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Toksolise soki sündroom toksilise soki sündroom on raske seisund, mis kujuneb bakter Staphylococcus aureuse toksiini verresattumisel. Gonorröa e. tripper sugulisel teel leviv haigus, mida tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae. Haiguse tunnusteks on halvalõhnaline voolus suguelunditest, valu, urineerimisraskused. Süüfilis sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noored ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Genitaalherpes sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel.
viimastel aastatel rohkem, kui kümne kordistunud. GONORRÖA ehk TRIPPER Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. Varakult ravimata juhtudel võib naistel munajuhade ja munasarjade põletikust tekkida viljatus. Harvem võib tripperile järgneda sigimatus ka meestel. Eestis on suguhaigustest
2. Viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. 3. Rasedus nakatunud naiselt lootele/vastsündinule (raseduse ajal, sünnituse käigus ja/või rinnaga toitmisel) 4. Nakatunud vere ülekanne või nakatunud organi siirdamine. (Harro, Rüütel, 2004) Gonorröa ehk tripper Keha limaskestade piirkondades kasvav a bakteri Neisseria gonorrhoea põhjustatud suguhaigus. Nendeks piirkondadeks naistel on suguteed, emakas ja munajuhad ning mõlemal sugupoolel ureetra, kurk, silmad ja pärakupiirkond. Iga suguliselt aktiivne isik võib selle haigusega kokku puutuda. See levib kontaktist nakatunud inimese peenise, tupe, suu või pärakuga, olenemata sellest, kas ejakulatsioon toimub või mitte. Juba põetud haigus ei anna nakatumise vastu immuunsust.
haigestumise vahel Bakter (Treponema õigeaegse raviga on Süüfilis kolm nädalat Antibiootikumid pallidum) täielik paranemine Bakter (Neisseria õigeaegse raviga on Gonorröa mõned päevad Antibiootikumid gonorroeae) täielik paranemine Bakter (Haemophilus õigeaegse raviga on Ulcus Molle mõned päevad Antibiootikumid
GONORRÖA ehk TRIPPER KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. UURIMINE Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. RAVI Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. TÜSISTUSED Varakult ravimata juhtudel võib naistel munajuhade ja munasarjade põletikust tekkida viljatus. Harvem võib tripperile järgneda sigimatus ka meestel. ESINEMINE
makroliidid Seostuvad pöörduvalt 50S • Hüdrofoobsed makroliidid on erütromütsiin, laia spektriga G+ bakterite, mõnede G- bakterite suhtes, s.h. (kõrgetes doosides alaühikule, võivad pärssida välismembraani läbimisel asitromütsiin, Chlamydia, Mycoplasma, Legionella, Rickettsia, Neisseria. bakteritsiidsed) peptidüültransferaasi peptiidi hädas (G- batsillid) klaritromütsiin, Erütromütsiin toimib eelkõige G+ bakteritesse, kasutatakse elongatsioonil, pidurdavad • Ribosomaalne modifikatsioon roksitromütsiin hingamisteede infektsioonide puhul, G- aeroobidest on tundlikud
Edasi satub bakterirakk lüütilisse tsüklisse (hukkub). Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. Transformatsioon - Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. Lämmastikühendite bioloogiline tsükkel Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga,
klamüdioos ja HIV-nakkus. sellest, et need satuksid nahale, viirus peab sattuma verre läbi vigastatud limaskestade või naha, ka süstides otse veresoonde. Tripper e gonö gonörrea Herpes Tekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoe . Naiste sagedasemaks kaebuseks on mädane Tekitajaks viirus. rohekas voolus, millega võib kaasneda valu Herpesesse nakatumisel tekivad alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise suguelundite piirkonda punetavad, tihti sagenemine ja valulikkus.
................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetide,Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika.................. .38 8. Seennakkused, algloomnakkused,zoonoosid ja riketsioosid………………………….....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2
Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Neisseria meningitidis (meningokokk) on kaksikkokk. Põhjustab meningiiti. Moraxella cattarhalis on kaksikkokk. Põhjustab hingamisteede, ninaneelu ja Neisseria gonorrhoeae kõrvahaigusi. (gonokokk) põhjustab
Selline "vaikiv" nakkus võib põhjustada kroonilist suguteede põletikku, mis võib naistel ummistada munajuhad, mille tulemusena võib välja areneda viljatus. Samuti võib suureneda emakavälise raseduse risk. Kroonilise, väljaravimata nakkuse tüsistusteks meestel on eesnäärme- ja munandipõletik, mis omakorda võib põhjustada viljatust. Klamüdioosi ravi vajavad kõik partnerid üheaegselt. Gonorröa e. Tripper Gonorröa tekitajaks on rakusisene bakter nimega Neisseria gonorrhoeae. Üks sagedasemaid gonorröa tunnuseid naistel on halvalõhnaline voolus, kaasneda võib ka sisemiste suguteede ja kuseteede põletik, mille tundemärgiks on valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus. Meestel võib esineda põletav valu urineerimisel ja mädaeritus ureetrast. Sarnaselt klamüdioosile võivad ka gonorröa korral nakkuse sümptomid peidetuks jääda. Vaevusteta haiguse kulg jääb aga tihti patsiendile endale
3)voogamine: kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburitega 4)spiroheedid periplasmaatilise viburiga 5)piiltõmbumine. Voogamine: rakud liiguvad viburite abil kollektiivselt edasi, olles tihedas kontaktis. Rakud joonduvad ja liiguvad parallelselt oma pikilõikega. Voogamine on virulentsusfaktor. Täheldatud: Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Vibrio parahaemolyticus Piiltõmbumine: Raku otstes on IV piilid, mis on otsaga võimelised kinnituma pinnasele ja rakku edasi tõmbama. Täheldatud: Neisseria gonorrhoeae , Pseudomonas aeruginosa Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Bakteri vibur on liikumismehhanism. Selle panevad liikuma prootongradiendid. Paikneb kas ühes otsas, mõlemas otsas või kõikjal üle raku. G- bl on 4 toestusringi (L, P, M ja C), G+ bl on ainult 2(M ja C). Spiroheetide viburid paiknevad periplasmas, välismembraani all, ning
Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Vt. Vihikust. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid selliste agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi
· Toidujäägid Hambakatu teke · Peliikli teke (0-4 tundi)- emailipinnal hüdroksüapatiidireakiivsete valkude ja mikrobiaalsete produktide selektiivsel adsorptsioonil.Koostis: glükoproteiinid, albumiin, lüsosüüm, -amülaas, IgA, Pro-rikkad valgud, mutsiin. · Primaarne kolonisatsioon (0-24 tundi)- bakterite kinnitumine peliiklile van der Waalsi jõu ja elektrostaatiliste jõudude abil (S.sanguis, S.mutans, S. Mitis, Actinomyces, A.viscosus, Neisseria, Haemophilus); ekstratselulaarsete polümeeride produktsioon teiste mikroobide kinnitumiseks · Sekundaarne kolonisatsioon (24-168 tundi)- kinnitunud bakterite paljunemine ning uute bakterite kinnitumine olemasolevate bakteritele ja paljunemine (Prevotella intermedia, loescheii, Capnocytophaga spp, Fusobacterium nucleatum, Porphyromonas gingivalis). · Väljakujunenud hambakatt Keskkond: substraatide ja O2 vähenemine, CO2 suurenemine, metaboliitide
Mikroob Produktid Pärmid Etanool, CO2 Streptococcus, Lactobacillus Laktaat Enterobacter Etanool, atsetoiin, laktaat, CO2 Aeromonas 2,3-butüleenglükool, atsetaat Clostridium propionicum, Propionibacterium, Propionaat, atsetaat, suktsinaat, CO2 Corynebacterium diphteriae, Neisseria Escherichia, Salmonella, Shigella, Proteus Laktaat, atsetaat, suktsinaat, etanool, H2, CO2 Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2 Bakterite hingamistüübid Võime järgi säiluda hapnikku sisaldavas keskkonnas (O 2 tolerantsus) ja selle järgi, kas mikroob saab kasvamisel kasutada O2 terminaalse elektronide aktseptorina, jaotades
Viimane annab usaldusväärse vastuse umbes kolm nädalat pärast nakatumist. Ravi antibiootikumidega (näiteks pentsiliiniga) varajaseimas faasis viib täieliku paranemiseni. Kahjustusi hilisemates faasides (III ja IV) ei saa aga peatada ka juhul, kui bakter on antibiootikumide abiga hävitatud. Raseduse ajal petav süüfilis vib sündimata lapsele phjustada tsiseid kahjustusi. Gonorröa Ka selle haiguse phjustajaks on bakter (Neisseria gonnorrhoea). Kaks kuni seitse päeva pärast nakatumist hakkab peenisest vi vagiinast erituma kollakasrohelist mäda, kaasneb valu urineerides. Esineb juhtumeid, kus naisel loetletud sümptomid puuduvad. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vi munandimanuste pletikuni. Naistel vivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sellisel määral, et tulemuseks on viljatus. Gonorröa hilisemates
B. Oralis Bacteroides Bacteroides fragilis B. clostridiformis. B. putredinis B. coagulans. B. ruminicola Fusabacterium Fusobacterium mortiferum F. necrogenes. F. fusiforme F. girans Neisseriaceae Neisseria catarrhalis Neisseria Veillonella parvula Veillonella V. alcalescens Micrococcacene Staphylococcus albus Staphylococcus Peptococcus asaccharolyticus Acidaminacoccus Sarcina centriculi Sarcina Acidaminococcus fermentans
patogeenide poolt. 4.nimeta bakterite liikumisviisid. 1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal. 5. Twitching e. piiltõmbumine (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) (Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). pole tõmblemine !:D 6)liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil 5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k. bacterium coli - soolekepike. Bakteritel eesti k pm nim pole. Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud.
Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html väike vaagen Infektsiooni uuringud: Mittespetsiifilised Spetsiifilised: Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis, Treponema pallidum Mycoplasma, Ureaplasma Human immunodeficiency virus (HIV) Cytomegalovirus HPV - Human Papilloma Virus)
kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Ahelkokid ehk streptokokid Thiomargarita namibiensis, Streptococcus Üksikult esinevad kokid: Arthrobacter, Megasphaera, Halococcus, Veillonella, Enterococcus Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e
Kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis tänud laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt marutõve vastu vaktsineeritakse üldjuhul neid inimestel, kelle töö iseärasuste tõttu on võimalik oht nakatumiseks (nt veterinaartöötajad, metsatöölised, jahimehed jt). Vaktsineerimise vajaduse kokkupuute järgselt võimaliku marutaudis loomaga otsustab arst. Meningokokk-nakkus Meningokokk-nakkuse tekitaja on bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Meningokokid jaotakse 12 alagruppi ehk serogruppi. Meningokokk-nakkus ei ole Euroopas laialt levinud, kuid iga aasta esinevad üksikud ja grupiviisilisi haigusjuhte. Meningokokk- nakkus on kõrge nakkavusega ning kandub üle inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel. Meningokokk-nakkus võib põhjustada peavalu, kõrget palavikku, oksendamist, teadvuse hägustumist. Raskematel juhtudel võib tekkida sepsis, mis põhjustab kiiret terviseseisundi
Haigustekitajaks on bakter Clamydia trachomatis. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • G onorröa ehk tripper levib sugulisel teel, vastsündinu võib nakatuda sünnitusteede kaudu. Haigustekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • M ükoplasmoos levib sugulisel teel. Haigustekitajaks bakter Mycoplasma genitalium. Võib kulgeda
Viimased moodustavad katu maatriksi. § Kaaries on hamba emaili, dentiini ja tsemendi destruktsioon demineralisatsiooni tulemusena. Viimast põhjustab katus olevate bakterite poolt suhkrute lõhustamisel toodetavad happed. Alguses oluline S. mutans, kuid hiljem ka Lactobacillus, Actinomyces jt. Konjunktiivi mikrofloora § Mikrofloora varieeruv, kuid bakterite hulk väike. § Stapylococcus epidermidis, korüneformsed bakterid on domineerivad, harvem S. aureus, streptokokid, Haemophilus spp., Neisseria spp. § Silmade pilgutamine ja pisarad kaitsevad - mehhaaniline + lüsosüüm jt. § Mikroobidel vähe võimalusi koloniseerida silma sarvkesta, kui ei saa kinnituda ja vältida lüsosüümi. Võimalus suureneb sarvkesta vigastuse korral. Urotrakti mikrobioota § Uriin on normaalselt steriilne! § Kusemine iga paari tunni tagant, mikroobidel probleeme, et kinnituda limaskestale. § Ureetra välisosas floora: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus faecalis, -
plasmiididel; toodab enterotoksiini · Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja · Rickettsia prowazekii tähnilise tüüfuse tekitaja · Salmonella typhi tüüfuse tekitaja · Salmonella typhimurium toidumürgituse tekitaja · Shigella düsenteeria tekitaja · Staphylococcus aureus kopsupõletiku ja toidumürgituse tekitaja; toodab mitmeid erinevad toksiine; toodab tsütotoksiini, mis toimib superantigeenina
hakatakse seda rakus kasutama. On tsüanofütsiin valguline polümeer. VIBURID, PIILID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid: 1) Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2) Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3) Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4) Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5) Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6) Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Viburite keskmine pikkus on 10 mkm. Viburi läbimõõt on 20-30 m Viburiniit koosneb valgust- flagelliinist. On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter
Tekitab subühiku ,,karkassi". Suurem subühik- oma spetsiifiline rRNA. 23S rRNA- suurem kui 16S rRNA. Bakterite nimetused Soolekepike (Escherichia coli) Heinapisik (Bacillus subtilis) Kochi kepike (tuberkulooskitekitaja; Mycobacterium tuberculosis) Hellusebakter (Lactobacillus fermentum ME3) Kooleratekitaja (kooleravibrioon, Vibrio cholerae) Botulismitekitaja (Clostridium botulinum) Düsenteeriatekitaja (Shigella dysentheriae) Gonokokk (gonorröatekitaja; Neisseria gonorrhoeae) Lihasööja bakter (Streptococcus pyogenes) Nimetus tekitatakse avastaja järgi/bakteri omaduste põhjal. (Pasteurella- Pasteur, Planctomyces- plankton (hõljum) + seen (pungus)) Thiothrix- niite moodustab bakter, rakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita- väävel+pärlikujuline. Suurimate mõõtmetega bakter. Ectothiorhodospira halophila phila- meeldib halo- sool ecto- välis- thio- väävel rhodo- punane spira- spiraalne
omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. 24.Transformatsioon Transformatsioon - Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. 25. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Nitrifikatsioon - protsess, mille käigus mullas moodustunud ammoniaak
väljaheidega nahavigastuste kaudu inimese verre. Haiguse tunnused: palavik, peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis läheb üle kogu keha, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad. Tüsistustena on tüüfusel kesknärvisüsteemi kahjustused, kopsu, neeru ja südamekahjustused. AB-dest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool. Order (Selts) Neisseriales 4 *Neisseria - perekonda Neisseria kuuluvad liikumatud aeroobsed g (-) kokid, mis paiknevad paaridena, nö kohvioakujuliselt. Neil on kapslid ja fimbriad. Rakud on oksüdaaspositiivsed. Nad parasiteerivad imetajate limaskestade epiteelirakkudel ja mitmed on patogeenid. Kinnitumiseks kasutavad pilisid ja pinnavalke. Kinnitumine kaitseb väljauhtumise eest. N. gonorrhoeae tekitab suguhaigust gonorröad e. tripperit. ja N. meningitidis bakteriaalset meningiiti. Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda.
lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag) ja bakterirakk satub lüütilisse tsüklisse.Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi. Transformatsioon − Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. 23. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses. Ammonifikatsioon − valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu
Gonorröa Gonorröa on üheks sagedasemaks seksuaalsel teel ülekantavaks haiguseks. Igal aastal registreeritakse maailmas 25 miljonit uut haigusjuhtu; ning on suguhaiguste hulgas trihhomonoosi, klamüdioosi ja genitaaltüügaste järel neljandal kohal. Nakatumine toimub sugulise vahekorra ajal. Sageli on haigustunnused väga vähe väljendunud muutes gonorröa avastamise ja kontrollimise keeruliseks. Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasooleja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele ja ülekanne toimub limaskestade otsese kontaktiga, tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Bakterid läbivad limaskesta barjääri ja tekitavad põletikku, mis avaldub mädaeritusena. Vahetevahel tungib gonokokk verevooluni, põhjustades sepsist (veremürgitust).
tapab bakteri. Naaberbakteri abistamine P. aeruginosa ekspresserib kromosomaalselt geenilt -laktamaasi, mis teeb selle bakteri suhteliselt tundetuks penitsilliini tüüpi antibiootikumidele. Bakter on võimeline pakkima -laktamaasi vesiikulitesse. Naaberbakter, millel pole - laktamaasi, saab selle P. aeruginosa'lt vesiikulite abil ning omandab epigeneetiliselt -laktaam-tüüpi antibiootikumidele resistentsuse. Neisseria 24 gonorrhoeae (gonorröa tekitaja) on võimeline üle kandma plasmiide, mis kannavad antibiootikumiresistentsus-geene välismembraani vesiikulite abil. Seega vesiikulid võivad vahendada horisontaalset geeni-ülekannet. Vesiikulid võivad olla olulised ka antibiootikumide kontsentratsiooni alandamisel. Kuna välismembraan sisaldab väga palju poriine, mis lasevad antibiootikume
Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus
() . , 80 % . , . , -- , . , 90 % , . 22. IVD · IVD (in vitro diagnostics) haiguste identifitseerimise metoodika väljapool inimkeha, N. vereanalüüsi tegemine 23. Millal kasutada molekulaar-biol.meetodeid? · Mikroskoopia võib anda valepositiivseid vastuseid -- T.vaginalis, N.gonorrhoeae · Rakusisesed patogeenid viirused, M.genitalium · Madal tundlikkus Chlamydia sp.,Neisseria sp. · Seropositiivsus populatsioonis Chlamydia sp., HSV1 · Subtüpeerimine HSV, HPV, HCV, U. urealyticum/pavum 10 · Bakteri kasv aeglane M. Tuberculosis 24. Patogeeniruum ehk klass III turvalabor · Võimaldab testida M. tuberculosis,hepatiit B, hepatiit C võimalikke positiivseid prooveTK · Klass II turvalaboris testitakse vähem nakkusohtlikke patogeene (tavalabor) Patogeeniruum ehk klass III turvalabor:
Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. 24. Transformatsioon Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. 25. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Mikroobid osalevas lämmastiku ringes lämmastikuühendite muundajatena.
annaabi.ee 
