Pilved, tuli ja äike
väävelhappetilgakestest.
Saturni kuul Titanil koosnevad pilved usutavasti metaanitilgakestest ja seal sajab ka
metaanivihma või -lund.
Võimsad atmosfäärid koos võimsate pilvkatetega on Jupiteri-tüüpi planeetidel.
1.4. Udu
Kui pilvede tekkel kirjeldatud kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või
hägu. Udu korral on nähtavus horisontaalsuunas alla 1 km, hägu korral aga 1-10 km. Udu
koosneb tavaliselt 0,005-0,05 mm läbimõõduga piisakestest. Negatiivsetetemperatuuride korral
5
on udus enamasti allajahtunud piisad. Ainult väga madalatel temperatuuridel võib udu koosneda
ka jääkristallidest. Udu on valkja värvusega (tingitud kiirguse hajumisest veepiiskadelt) ja tekitab
niiskusetunnet.
Reljeefse pinnamoega maastikul tekib udu, kui õhk liigub mööda mäekülge ülespoole ja jahtub
adiabaatiliselt (temperatuur muutub rõhu muutuse tõttu); üksiti peab õhumass olema piisavalt