KEEMIA KT keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik aatom- neutraalne osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest prooton- positiivse laenguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained
ei - E 42.jah 43.jah - N 44.ei 45.ei 46.jah - E 47.ei 48.jah 49.jah - E 50.jah - N 51.ei - E 52.jah -N 53.jah 54.jah 55.jah - N 56.ei 57.jah - N 16xE 14xN 1xL 1-3E = li ekstravertne 4-8E = intravertne 9-13E = balansis, mlemat poolt, introvertne ja ekstravertne 14-17E = ekstravertne 18-24E = kellel pole ldse probleeme pole suhelda 0-4N = listabiilne inimene, tuim 5-8N = rahulik 9-16N = keskmine 17-20N = suurenenud neurootilisus 21-24N = peab tagasi tmbuma Aretamise skaala ##STRESS## Tugeva negaiivse emotsionaalse tooniga pinge seisundit me nimetame stressisks. Stressi teooria rajajaks on H.Selye. Stress jaguneb kaheks: 1)Positiivne stress - soodsad tingimused ja optimaalne intensiivsus kutsuvad esile positiivnse pinge, mida nimetatakse Eustressiks. See on elutegevust stimuleeriva effektiga. 2) Ebasoodsad faktorid ja litugevad rritajad phjustavad adaptatsiooni mehanismide kurnatuse, (adaptatsioon on kohanmine) need kutsuvad esile negatiivse pinge ehk disstresss (samuti ka halb pinge)
annaabi.ee 
