Vana-Egiptus
vaaraotroonile Hatshepsut (+1504 või 1496, valitses ~20 aastat), Thutmosis I tütar ja
Thutmosis II õde ja naine. Egiptuses toimus pärimine emajoones (matrilineaarsus).
Kuningas sai õiguse troonile mitte oma isa pojana, vaid tema tütre mehena (võib arvata,
et see on matriarhaadi igand). Seega oli tütar (mitte kuninga, vaid kuninganna tütar)
trooni otsene pärija. Kuid Egiptuses olid juba ammu juurdunud patriarhaalse korra tavad;
seepärast ei olnud naine kunagi tõeliseks vaaraoks (Nefrusobekist XII d-st ma ei tea
midagi), vaid ainult regent. Esimeseks näiteks Egiptuse ajaloos võib arvata Hatsepsuti.
Pärast oma mehe ja ainukese venna Thutmosis II surma kõrvaldas ta valitsemisest tema
väikese poja (teisest naisest) Thutmosis III (tal oli 5 aastat). T III, kes oli abielus
Hatsepsuti tütrega, ei lasknud võimule, kuigi ta jõudis end lasta kroonida ja omandada
vaaraotiitli. Mõne aja pärast pani Hatsepsut endale ise pähe vaaraokrooni ja hakkas
annaabi.ee 
