positsioneerida. 2. Joonestada etteantud põkkõmbluse (II, V, Y või X ) kaksvaade ja tähistada keevis. 3. Joonestada etteantud nurkõmbluse kaksvaade ja tähistada keevis (kumer või nõgus õmblus, tehase või montaazkeevis, pidev või katkendlik õmblus, nähtav või nähtamatu keevis, ristlõike mõõt Euroopa või Ameerika süsteemis, kahepoolne vastakõmblus, keevis ümber detaili kontuuri). 4. Ümarpea, peitpea ja poolpeitpea neetliidete kujutamine eest-, pealt- ja altvaadetel standardite FOCT ja ISO alusel. 5. Ümarpeaneetide pikkuste arvutamine. 6. Erinevate pikkustega neetide märgistamine joonistel. V PUITKONSTRUKTSIOONE 1. Metallist kinnituselementide (poldid, naelad, puidukruvid, naaglid) leppeline tähistamine puitkonstruktsiooni joonistel ning positsioneerimine. 2. Puitelementide positsioneerimine selgitava joonise abil. 3. Loetleda vajalikud mõõtjoonte grupid puitkonstruktsioonide mõõtmestamisel:
66. 2. Toruneedid needivarb on õõnes: 67. 3. Tõmbneedid needivarb on seest õõnes: 68. Kirjeldada neetliidete kujundamise reeglid. 69. 1. Vähim neetide arv liites on 2; 70. 2. Ühes konstruktsioonis kasutada võimalikult samaläbimõõdulisi ja samatüübilisi neete; 71. 3. Tõmbele või survele töötavates elementides tuleb needid paindest tingitud lõikekomponendi vältimiseks paigutada elemendi raskuskeset läbivale teljele või telje suhtes sümmeetriliselt; 72. 4. Korrosiooni vältimiseks kasutada detaili materjalidega sama tüüpi materjalist neete. 73
K Keevisliidete i liid t eelise li jaj puudused d d K Keevisliidete i liid t EELISED on: K Keevisliidete i liid t PUUDUSED on: 1. Tarindi väike MASS ei vajata polt- ja neetliidete 1. Liite detailidel on oht keevitamisel DEFORMEERUDA puhul tarvilikke tugevdusplaate, -nurkasid, jne. keevitusprotsessis detailid soojenevad ja jahtuvad 2. Liite saamise KIIRUS, pole tarvis: ebaühtlaselt; · avasid puurida, 2. Keevisliidetel esineb HAPRA PURUNEMISE oht; · detaile täpselt kohale sobitada, jne.; 3
79. 6. Ultraheli keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. 2. Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. 80. 81. 82. Eelised 83. Puudused 84. 1. Tarindi väike MASS ei vajata polt- 96. 1. Liite detailidel on oht ja neetliidete puhul tarvilikke keevitamisel DEFORMEERUDA tugevdusplaate, -nurkasid, jne. keevitusprotsessis detailid 85. 2. Liite saamise KIIRUS, pole tarvis: soojenevad ja jahtuvad 86. · avasid puurida, ebaühtlaselt; 87. · detaile täpselt kohale sobitada, jne.; 97. 2. Keevisliidetel esineb HAPRA 88. 3
3)hammasliited 3)jooteliited 4)tihvtliited 4)liimliited 5)profiilliited 5)press- ja valtsliited Võll-Rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas.Enamasti on need kujundatud lahtivõetavaina. Võll ja Rumm on omavahel liistuga ühenduses. Keevitustehnoloogia arenguga on neetliidete kasutamine oluliselt vähenenud. Neet koosneb varrest ja algpeast. Mootori õlitussüsteem Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet: Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt. Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusreziimile, hakkab õlikile paksus
Summaarsed nihkepinged õmbluses siis: 3.Punktkeevisliite arvutus. Liite tugevus sõltub keevispunkti läbimõõdust. Lõiketingimus: Väljarebimistingimus: Keevituspunkti läbimõõt kui s=< 3 mm,siis d=1,25*s+4 mm ja kui s>3 mm, siis d=1,55*s+5mm 4. Joot- ja liimliidete elementaararvutus. F - liitele mõjuv jõud, A-liitepind, [T]l - lubatav nihkepinge, TB - liite staatiline nihketugevus, S - varutegur, Y - dünaamilisuse tegur. 5. Garanteeritud pinguga (press)liite arvutus. 6. Neetliidete arvutus. Välisjõudude mõjul võib neetõmblus puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavadega nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluselementide tugevusarvutuse metoodika. 1.) Ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimus: a.) needi lõiketugevus: l = P / (z*(/4)*d02 *i) [l] , kus: d0 neediava läbimõõt; i neetide arv õmbluses; [l] needi lubatav lõikepinge;
a – ümarpeaneedid, b – peitpeaneedid, c – lamepeaneedid, d – poolpeitpeaneedid Toruneete (e) kasutatakse õhukeste lehtede ja mittemetalsete elementide kinnitamiseks. Õmbluste konstruktsioon a) b) c) 72 a – katteõmblused, b – ühe lapiga põkkõmblused, c – kahe lapiga põkkõmblused. Neetliidete arvutus Põhikoormuseks on detailide nihutav pikijõud. Algul võtab väliskoormust vastu kinnitatavate detailide vahel olev hõõrdejõud. Sellele järgneb neetide koormamine: paine, pindsurve ja nihe. Külmalt paigaldatud liidetes arvutatakse neet lõikele. Hõõrdejõu mõju arvestatakse lubatavate pingete valikul. Sümmeetriliselt rakendatud koormuse puhul loetakse koormuse jagunemist neetide vahel ühtlaseks. Needid arvutatakse lõikele ja kontaktsurvele (muljumisele)