krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie tubulointerstitsiaalse põhjustatud põletik neerud kahjustuvad limaskestas s koes neerukoe ja pöördumatult
abil) neeruvaagnast põide. Kusepõis e. (vesica urinaria, urocystis): ca 0,2-1l mahutavusega ümar uriini reservuaar väikevaagnas, (kuju ja maht sõltub täituvusest!) Kusiti e. ureetra (urethra): torujas osa põiest edasi, kusitisuue avaneb keha välispinnal. Naise kusiti on ca 4 cm, mehel ca 20 cm pikk. Uriini väljutusteede seina ehitusest: a) limaskestal tavalised kihid, moodustab kurde – eriti põies; b) lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e
Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Tubaka mõju tervisele ja välimusele Tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakas on kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse
Ei esine väga sageli, haigus avaldub põhiliselt naistel. Haigus algab väikeste sapiteede mittemädase põletikuga, ikteruse pildiga. Järk-järgult haigus progresseerub tsirroosifaasi. Kardiaalne tsirroos – tekib kroonilise parema südamepoole puudulikkusega haigetel. Kuseteede infektsiooni riskitegurid. URIINI ÄRAVOOLU HÄIRED Neerude ja kuseteede anomaaliad Sulgused (kivid neeruvaagnas, kusepõies; tuumor; eesnäärme adenoom ehk healoomuline kasvaja) Kusepõie funktsiooni häired ANALGEETIKUMIDE KURITARVITAMINE AINEVAHETUSHÄIRED Diabeet Podagra MANIPULATSIOONID KUSETEEDES Kateteriseerimine RASEDUS IMMUUNPUUDULIKKUS TEISED TEGURID Alajahtumine Suur seksuaalne aktiivsus Halb hügieen (eriti naistel) Soolised iseärasused – naistel lühike kusiti Äge glomerulonefriit-peamised sümptomid.
dermatoom (pärisnahk); umbes 38 paari somiite tekib nn somiitide arengu perioodil (20.-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari Intraembrüonaalne tsöloom tekib algul isoleeritud tsöloomi õõntena lateraalses mesodermis; need õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud. Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest. 2. vahekiht e. intermediaalkiht (stratum intermedium) - hulknurksed rakud, apikaalne osa on kumer,
dialüüsis veeta. Kusejuha transpordib uriini ühe neeru neeruvaagnast kusepõide, suubudes selle tagaseinas kaldnurga all. Uriini liikumine põhineb kusejuha seina silelihaste peristaltilistel kontraktsioonidel, hüdrostaatilise surve ja raskusjõu toel. Kusepõie täitudes surub kusepõie sein kusejuhad kinni, vältides nii uriini tagasivoolu, see väldib ka neeruinfektsioone. Kui uriin muutub äärmiliselt kontsentreerituks, moodustavad selles lahustunud ained (nt kusihape) neeruvaagnas soolakristalle, mida nimetatakse neerukivideks. Kui neerukivi liigub mööda kusejuha ja surub kusejuha seina peristaltiliste liikumiste käigus vastu selle seinu või kiilub kinni, põhjustab see teravat, külge kiirguvat valu. Kusepõis on veniv, lihaseline organ vaagnaõõnes. Kusiti on elund, mis ulatub kusepõie põhja sisemisest kusitiavast keha välispinnale. IMMUUNSÜSTEEM JA LÜMFIRINGE
annaabi.ee 
