- iga papilli ümbritseb väike neerukarikas – calyx renalis minor - enamik verest läbib kaks korda kapillaaristiku - väikesed karikad ühinevad 2-3ks suureks karikaks – calyx renalis - arteriola afferens -> päsmake -> arteriola efferens -> peritubulaarne major kapillaaristik - suured karikad lähevad üle neeruvaagnaks – pelvis renalis Säsis - ampullaarset või dendriitset tüüpi neeruvaagen - arteria arcuatae + arteriolae efferentes = arteriolae rectae - neeruvaagnast algab kusejuha – ureeter - lähevad üle pikkadeks paralleelseteks kapillaarilingudeks Neerukehakesed + nefronitorukese väänosad -> kooraine koostises - soodustav ainete vahetust ja vee tagasiimendumist verre
83 Seespoolse ehk mediaalse serva (nõgusus) keskkohal on neeruvärat (hilus renalis), mis viib neeru sisemusse – neeruvaagnasse, kust lähtub kusejuha (ureeter). Neerukoor sisaldab neerukehakesi ja väikesi looklevaid neerutorukesi. Neerusäsist moodustuvad 10–20 neerupüramiidi. Püramiidides asuvad Henle’i lingud ja kogumistorud. Püramiidide tipud moodustavad papillid, mis suubuvad neerukarikatesse. Neerukarikatest algavad uriini äravooluteed, mis ühinevad neeruvaagnaks. Neeruarter (a. renalis) lähtub mõlemalt poolelt kõhuaordi haruna. Hiiluse juures jaguneb neeruarter lõpparteriteks, nende otstes lõpeb ka neerukude. Neerudes on umbes 30% kehas ringlevast verest. Neerude mikrostruktuur Neeru funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis koosneb neerukehakesest ehk päsmakestest (glomerulus) ja neerukanalitest (tubulus). Neerus on ligikaudu miljon neerukehakest, need asuvad neerukoores. Joonis 3.26. Neerude ehitus Uriini tootmine
annaabi.ee 
