GEOLOOGILINE EHITUS
kõrgustikui, Rõuge järved Haanja kõrgustikul).
Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõhnad. Oosid ehk vallseljakud on
enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis
võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke.
Suurem osa neist paikneb Põhja-Eestis Kõrvemaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel (Paunküla,
Uljaste, NeerutiPorkuni, Rakvere, Aegviidu-Nelijärve jmt), Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku-Illuka
oosistik.
Mõhnad on kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke
(Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas ning Mustoja
Palumaal).
Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus?
Viimase mandrijäätumise ajal kujunenud pinnavormide leviku järgi eristatakse Eesti alal kolme
piirkonda
annaabi.ee 
