* bioaktiivsete ainete sekretsioon – toodavad 2 hormooni – kaltsitriool ja erütropoietiin * metabolism * vereloome (erütropoietiini kaudu – reguleerib erütrotsüütide erütrotsütopoeesi). Lisaks toodetakse ensüümi reniini (aktiveerib reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteemi, vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile (hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu ja –mahu langus). * arteriaalse vererõhu ja veresuhkru taseme regulatsioon. 3. Neerutalitlus 3.1. Nefron kui talitluslik üksus: hulk, struktuur, funktsioonid. Nefron on neeru morfofunktsionaalne üksus. Koosneb glomeerulist (glomerulaarsed kapillaarid) ja torukestest. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimub ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin) ja torukestes lõplik uriin. Hulk – ühes neerus – koeral 400 000. Seal 1 miljon, veisel 4 miljon. * glomeerul – verest → filtraati – lahustunud ained, vesi, uurea, kreatiniin Torukeste struktuur:
Leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe, mis saadakse värvitud vere äigepreparaadi rakkude diferentseerimisega. Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu ning selle värvumise, samuti tuuma struktuuri põhjal. Arvestatakse ka plasma ja tuuma eristumise teravust. Kasutatakse tugeva suurendusega õliimmersioonobjektiivi. 8.Kuidas mõjutab neerutalitust vere happe-leelisseisund? Põhjendus. Kuidas mõjub happe-leelisseisundile oksendamine? Kõhulahtisus? Neerutalitlus ja hingamine täiendavad füsioloogiliselt vere puhversüsteeme, mis aitavad tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained. Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe. Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni 9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid. Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud
tähtsam puhver. Hemoglobiini konts. on kõrge ja histidiinisisaldus suht. suur. Hemoglobiin muudab oma happelisust oksüdatsioonil ja desoksügenatsioonil. pH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. 2.5.4.1. Puhversüsteemide komponendid. Puhversüsteemid – vere pH stabiilsust tagavad keemiliselt vere puhversüsteemid ja füsioloogiliselt täiendavad neid hingamine ja neerutalitlus. Puhvrid ei elimineeri liigset hapet ega alust, seda teevad kopsud ja neerud. Puhversüsteem koosneb aluselisest ja happelisest komponendist. Vere pH – oluline ensümaatiliste reaktsioonide normaalseks kulgemiseks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist. 2.5.4.2. Happe-leelise tasakaalu hälbed: atsidoos ja alkaloos. atsidoos – vere pH kiire muutumine happelisuse suunas alkaloos – vere pH nihkumine aluselisuse suunas. 2.5.4.3
suurenemist, suurenenud on vere hüübivus. Hingamissüsteem 38 Juba raseduse I trimestril hingamise minutimaht suureneb. Hingamissagedus püsib muutusteta või tõuseb maksimaalselt 10% võrra. Kopsumaht jääb samaks kui enne rasedust, vaatamata südame ja diafragma asendi muutustele. Kopsumahu säilimise tagab rinnakorvi laienemine, mille põhjuseks on roiete nihkumine horisontaalsemasse asendisse. Neerutalitlus Neerutalitlus aktiviseerub raseduse ajal oluliselt, kuna neerude kaudu eritatakse nii ema kui loote ainevahetusproduktid. Neerude verevarustus suureneb ning neerupäsmakeste filtratsioonivõime tõuseb. Raseduse algul, emaka surve tõttu kusepõiele, võib tekkida vajadus sagedamini urineerida. Raseduse lõpul, kui põiele surub loote pea, võib see kaebus uuesti tekkida. Kusejuhade toonus raseduse teises pooles langeb ning valendik laieneb. See koos kasvava emaka survega kusejuhadele
annaabi.ee 
