Lisaks kaasneb diabeediga rohkem silmaläätse hägustumist ehk kaed. Rasket retinopaatiat on võimalik tulemuslikult ravida laseriga. Neerukahjustused Diabeedi tekitatud neerumuutust nimetatakse diabeetiliseks nefropaatiaks. Algavat nefropaatiat kutsutakse mikroalbuminuuriaks. Selles faasis on võimalik ravimitega ja hea veresuhkru tasakaaluga nefropaatiat peatada või oluliselt pidurdada. Raske nefropaatia raviks kasutatakse dialüüsi (nn kunstneeru) või neerusiirdamist. Närvikahjustused Diabeedi põhjustatud närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks, mille haigusnähud on aga väga vahelduvad. Tavalisemateks vaevusteks on alajäsemete valu, krambid ja tundehäired, mis võivad avalduda kas tundeaistingu liigse tugevnemisena või areneva tundetusena. Et ka jalgade higistamine väheneb, siis nahk muutub kuivaks ja kergelt lõhenevaks. Häirub ka jalgade verevarustus, mille tulemuseks võivad olla vaevarikkalt paranevad haavandid
Tablettravil olevad diabeetikud peaksid end kontrollida laskma igal aastal haiguse avastamisest alates. Et hoida ära neerukahjustuste süvenemist, on vajalik: hoida veresuhkur normilähedastel väärtustel, hoida vererõhk normis (130/80 mmHg), vajadusel eridieet (valgupiirang), medikamentoosne ravi. Väljendunud neerupuudulikkuse esinemisel saab kasutada vere puhastamist jääkainetest nn kunstneeru või peritonaaldialüüsi abil. Suhkruhaigetele on võimalik teha ka neerusiirdamist. Eestis tehakse seda suuremates keskustes, Tallinnas ja Tartus. 11.3 Närvikahjustused ( diabeetiline neuropaatia) Neuropaatia on haigus, mille põhjuseks on verevarustuse ja ainevahetuse häired. Kaebusteks on tavaliselt: jalgade valu, puute-ja temperatuuritundlikkuse häired, "sipelgate jooksmine" tunne, jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired; kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus,
annaabi.ee 
