süvenedes kuhjuvad jääkained organismi ja põhjustavad mitmeid tüsistusi. Pea kahe kolmandiku kroonilise neerupuudulikkusega haigete neerud on kahjustada saanud diabeedi (suhkruhaiguse) või hüpertoonia (kõrgvererõhktõve) tagajärjel. On teisigi tõbesid, mis võivad põhjustada neerude haigestumist: väljaravimata mandlipõletikud, viirushaigused, korduvad kusepõiepõletikud ja kroonilised kuseteedeinfektsioonid. Kroonilisele neerukahjustusele viitavad sümptomid on algstaadiumis väga tagasihoidlikud: võib esineda väsimust, söögiisu langust, unehäireid, naha kuivust, jalgade paistetust, sagenenud urineerimist, hommikul ärgates võib oma silmade ümber näha turseid. Neerupuudulikkuse süvenedes võivad tursed veelgi süveneda, kehakaal ja ka vererõhk tõusta. Sageli tekib haigel iiveldustunne. Haiguse süvenedes kuhjub organismi järjest enam jääkaineid, tekitades aneemiat ehk kehvveresust ning luude ja närvide kahjustusi
uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neuropaatia võib põhjustada põie tühjendamise häireid, mis koos uriini kõrge suhkrusisaldusega soodustavad kuseteede põletike teket. Diabeetiline neerukahjustus ei põhjusta kaua aega mingeid sümptome. Varajasele neerukahjustusele võib viidata: · sagedane öine urineerimine · väsimus · peavalu · vererõhu tõus Diabeedi korral annab neerukahjustusest kõigepealt märku valgu (albumiini) ilmumine uriini albuminuuria. Algava neerukahjustuse korral on albumiini hulk uriinis minimaalne ja seda näitab mikroalbuminuuria. Seetõttu on valgu kindlakstegemiseks vaja üks kord aastas teha uriinianalüüs. Albuminuuria tekib
· Uriinis on palju Cl, (ka Na, K, Mg- neid on vähem). Samad ioonid mis on vereplasmas. Iseloomuliku värvuse annavad sapi pigmendid, uriin on kollaka värvusega (õlgkollane). Sisaldab ka kusiainet ehk karbamiidi. · Uriinis normaalselt ei ole glükoosi ega valku, kuna imenduvad tagasi. · Glükoos uriinis- glükosuuria. · Uriinis ei ole ka verevormelemente, nende esinemine viitab kas neerukahjustusele: päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi. · Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb). · Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule.
NEFROLOOGILISED E. NEERU- JA UROTRAKTI HAIGUSED Neerude ülesanded - regul. keha vedelikusisaldust ja elektrolüütide (nt naatrium, kaalium, fosfor ja kaltsium) sisaldust veres, eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke, toota hormoone, mis regul. vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luude ainevahetust. Albuminuuria albumiin on maksas sünteesitav plasmavalk. Albuminuuria on seisund, mille korral sisaldub uriinis albumiine e. plasmavalke. Risk neerukahjustusele. Elektrolüüdid vedelikes sisalduvad osakesed, mis omavad elektrilist laengut. Aluste- hapete-soolade lahus. (Naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad jt). Jagunevad: pos & neg ioonideks, mida on vedelikus võrdselt e. vedelikud on elektroneutraalsed. Peab olema tasakaalus. Kreatiniin Lihaste ainevahetuse lõppsaadus. Väljub uriiniga. Ureemia, ureemiline kooma organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega, tekib kusiveresus.
annaabi.ee 
