lõuad, suured silmad, tindinääre, lehter, närvisüst. võimaldab kehavärvi muuta, meelerakkude abil tunnetavad maitset ja lõhna. Karpidele iseloom. tunnused- sisse-ja väljavooluava (alumise kaudu sisse, ülemise välja), meeltest maitsmis- ja kompimismeel (jalaga), kaheosaline koda (lukuside ühendab pooli, avab ja suleb sulgurlihaste abil), vastsed on kevadeni mantliõõnes, siis kaladele. *Teo seedee.: suuava-neel- magu- sooltoru- pärak. Erituse.: neer- neerujuha *Karbi seedee. : auu- neel- magu- sool. Avatud veretinge.
Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg. 2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde. 3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist. Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid. Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist
kummalgi pool südant Cuvier' juhadesse, mis viivad vere tagasi südame kotta. 6 Erituselundkond Jääkainete eritamine toimub kõhrkaladel veel osaliselt naha kaudu. Peamiseks erituselundiks on taganeerud, mis paiknevad kahe pika väädina piki kõhuõõne selgmist külge. Neer jaguneb eesmiseks ja tagumiseks pooleks. Emastel talitleb jääkainete filtreerimisel kogu neer. Jääkained väljutatakse neeru eesosast neerujuha kaudu ja neeru tagaosast kusejuhade kaudu. Kõik mainitud juhad suubuvad kuseurkesse, mis avaneb kloaaki. Isastel on eritusfunktsioon vaid neeru tagumisel poolel, eesmine pool osaleb koos neerujuhaga sugurakkude tootmises. Jääkained väljutatakse vaid kusejuhade kaudu. Sigimine Isasloomade seemnesarjad on, nagu mainitud, ühenduses neerudega. Osa mõlemast kõhuuimest on isastel kujunenud kopulatsioonielundiks - pterügopoodiks, mille abil seemnerakud viiakse emaslooma kehasse
Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei ületanud ühte meetrit. Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed. KLASS KAHEPAIKSED Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega Sarnasused kaladega: “külmaverelised" südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kusekui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed Selts SABAKONNALISED Pika keha ja sabaga Sisalsireen, koopaolm, hiidtömpsuu, tähnikvesilik, tähniksalamander, tseiloni kalamadulik, rõngurgik, köidikkonn, punasilm lehekonn, lendkonnad, rohekärnkonn, sarvik-ründekonn S. SIUGKONNALISED Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N
neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16.3.7. Klass Kahepaiksed (Amphibia) Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks, lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega. Sarnasused kaladega: "külmaverelised", südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kuse- kui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed. Süda 3 osaline. 16.3.7.1. Selts Sabakonnalised Pika keha ja sabaga. N. sisalsireen, koopaolm, vesilikud, salamandrid 16.3.7.2. Selts Siugkonnlised Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 16.3.7.3. Selts Päriskonnalised
annaabi.ee 
