Mürktaimed
2008). Sellised nimetused on tulnud sellest, et
leselehe marjad ja ka lehed võivad tekitada
joobeseisundit, kuid sellise mõnu otsimine võib
ka kurvalt lõppeda. Nagu ka mõned nimetused
ütlevad, on see taim toiduks ka metsloomadele.
Leselehe seemned looma seedeteekonnas ei hävi.
Pilt 5. Harilik leseleht (Thomé. 1885)
Leselehte on tuntud ka kui ravimtaimena. Koos teiste vesileotistega on ravitud erinevaid
neeruhaigusid ja südamehaigusi, samuti külmetushaigusi ning abi on temast ka palaviku
korral saadud. Toimeained on leselehel samad, mis maikellukesel ning samuti, nagu ka iga
teise mürktaime puhul, on seespidine tarvitamine küllaltki eluohtlik. Nagu ka maikellukesel
on leselehe mürgitusnähtudeks peamiselt oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus,
südamehäired, pulsi kiirenemine ning raskematel juhtudel kaob teadvus ja saabub surm.