Selja-, kõhu- ja ringsoontest saavad alguse peenemad veresooned ehk kapillaarid. Vihmaussi veri on punast värvi. Hingamiselundkond pole vihmaussil hästi arenenud. Hapniku omastamine toimub naha kaudu. Nahapinnale ulatuvad kapillaarid, millesse tungib hapnik. Veri on hapniku laialikandja organismis. Närvisüsteem on jagunenud tänkudeks, mis asuvad iga lüli kõhtmisel poolel. Kõik tängud on omavahel ühendatud ja moodustavad närviketi. Peaosas asuvad neelualune ja neelupealne tänk, mis moodustavad koos neid ühendavate närvikiududega neeluümbrise närvirõnga. Ärritusi võtavad vihmaussid vastu meelerakkudega, mis on ühendatud närvitänkudega. Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. Seedeelundkond. Vihmaussid toituvad kõdunenud taimejäänustest. Suu asetseb neil keha eesmises otsas ning sealt satub toit neelu kaudu söögitorusse. Vihmausside söögitoru tagumine osa on
Ei ole leitud, et kaladel oleks ajus sellist osa, mis närvisüsteemi kaudu tulevat infot töötleks ja seda siis kalale valuna teada annaks. Kala närvisüsteem võib tõesti olla hästi arenenud, aga selle kaudu saadab kala aju oma lihastele signaale, kuidas liikuma peab. USS - Närvisüsteem on jagunenud tänkudeks, mis asuvad iga lüli kõhtmisel poolel. Kõik tängud on omavahel ühendatud ja moodustavad närviketi. Peaosas asuvad neelualune ja neelupealne tänk, mis moodustavad koos neid ühendavate närvikiududega neeluümbrise närvirõnga. Ärritusi võtavad vihmaussid vastu meelerakkudega, mis on ühendatud närvitänkudega. Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. AINUÕÕSSED - Ainuõõssete närvisüsteem ja meeleelundid on algelised. Üldse peetakse ainuõõsseid kõige ürgsemateks hulkrakseteks üldse. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega
· süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog · süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud õõnsuste süsteemi Ainuõõssed-kõrvetavad loomad suu kehaõõs noor hüdra tald Ussid Vihmaussi närvisüsteemi moodustavad: neelupealne tänk, neelualune tänk, närvijätked kehas ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi seede- ja erituselundkonda kuuluvad: suuava, söögitoru, avaforuneerud, pugu, lihasmagu ja sooltoru. Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned, mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon. Usside mitmekesisus mudatuplased kaanid hulkharjasussid
annaabi.ee 
