Vesi referaat
enam jõgedesse (veekadu on kohati 40-50 mm). Ka soodest väheneb pinnavete
äravool kuni 20 (40) mm, seda keskmisest suurema auramise tõttu. Siingi
limiteerib auramist päikesesoojus, kuid auramine intensiivistub ümbrusest
saadava soojuse arvel ( ümbrus soojeneb tugevamini kui veega rohkem
küllastatud soo).
Veerikkamad jõed on meil hea allikalise toitumisega aladel ( näiteks Kunda,
Põltsamaa ja Pärnu jõgi), veevaesemad aga põhiliselt karstilõhedega neelualadel
(Velise, Vändra ja Käru jõgi). Viimased ja ka soodest algavad jõed on suure
kevadise ja vähese suvise äravooluga ( näiteks Riisa ja Jõhve oja). Keskmine
aastane äravool on enamikul Eesti jõgede valgaladel siiski ühtlane.
2. VEE KASUTAMINE
Ajalooliselt tekkisid ja õitsesid tsivilisatsioonid suurte veekogude juures:
Mesopotaamia, mis on nii öelda tsivilisatsioonide häll paiknes kahe suure jõe –
annaabi.ee 
