Väetamine ja keemilised elemendid taimes
.30% orgaaniliste ühenditena, 70...75% mineraalsete fosfaatidena.
Ainult 2...5% üldfosforist on mullas liikuvas vormis ja taimede poolt omastatav.
Mulda satub fosfor eelkõige väetiste kasutamisega. Mullas toimuvad fosforiga keemilised
reakstisoonid, mille tagajärjel omastatav fosfor muutub mitteomastatavaks. Happelistel
muldadel tekivad raud ja alumiiniumfosfaadid, neutraalsel ja aluselisel mullal aga
kaltsiumfosfaadid. Tekkinud ained on mullas püsivad ning mitteväljaleostuvad.
Millise neeldumisviisiga neeldub mullas fosfor ja mida see põhjustab?
KAALIUM MULLAS
Kaaliumi üldsisaldus Eesti muldades on 0,8...2,8%, rohkem on teda karbonaatsetes
savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarud on meil seega 24...84t/ha
kohta. 99% kaaliumist on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja vaid 1% mullas
taimedele omastataval kujul.
Kuigi kaaliumi on meie muldades tunduvalt rohkem kui lämmastikku ja fosforit, on temast kui