kesknärvisüsteemi, mööda eferentseid närvikiude närvikeskusest perifeersesse lõppelundisse lihasesse või näärmesse. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaatorid.. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel. 23. Närvikeskused. on närvirakkude kogum info töötlemiseks ja vajaliku talitluse juhtimiseks. Nt hingamiskeskus, neelamiskeskus, aga ka painutus- ja sirutuskeskus jäsemete talitluseks. Keskuste omadused tulenevad sünapside talitlusest Ajukoores asuvad mitmed keskused: · Nägemiskeskus · Kuulmiskeskus · Haistmiskeskus · Maitsmiskeskus · Kõnelemiskeskus · Mõtlemiskeskus · Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada.
Kui toidupala satub kurku, siis sensoorsed närvilõpmed saavad signaali, et miski on neelus ja algatavad tahtmatu faasi ning vallandub neelamise refleks. Kui neelamisrefleks on algatatud, siis seda peatada enam ei saa. Neelu põhifunktsiooniks on, et ainult õhk satuks hingamisteedesse ja ainult toit ja vesi satuksid söögitorru. Toidupala neelamisel hingamine peatatakse hetkeliselt. Protsessis osaleb 20-30 eri lihast – õigeaegset kontraheerumist ka lõdvestumist juhib ajus neelamiskeskus. Neelamise ajal sulgub kõrikaas e epiglottis, mis võimaldab toidul üle trahhea makku libiseda. Söögitoru koosneb kahest lihaskestast, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Neelamise ajal avaneb söögitoru/mao sfinkter. Kui neelamise ajal neel aheneb, siis söögitoru ülemine sfinkter lõdveneb.Toit surutakse söögitoru ülemisse ossa ja peristaltilised lained juhivad selle makku. Kui toidupala jõuab söögitoru distaalsesse ossa, ülemine sfinkter lõdvestub
tasakaaluelundiga. Väikeaju võib kahjustuda mitte ainult vigastuste ja haiguste, vaid ka medikamentide kuritarvitamise või ülemäärase alkoholitarbimise tagajärjel. Väliselt avaldub selline kahjustus ebakindla kõnnaku ja lihaste värina kaudu. Piklikaju (medulla oblongata) Sillast allpool asub piklikaju. Seda läbib püramidaaltrakt, mis jääb enamasti külje poole. See närvitee juhib motoorseid tahtlikke impulsse. Samuti asub piklikajus mitu närvikeskust: hingamiskeskus, neelamiskeskus, oksekeskus, nuuskamis- ja köhimisrefleksi juhtimiskeskus ning südame-vereringekeskus, mis võib mõjutada südame löögisagedust ja löögimahtu. Peale selle asuvad piklikajus biosensorid, mis kontrollivad näiteks vere pH-väärtust, mida tuleb hoida üsna täpselt. Piklikaju rivist väljalangemine, nt lülisamba kaelaosa vigastuse tagajärjel, tähendab kindlat surma. Teiselt poolt võib inimene isegi siis, kui tema suuraju enam oma ülesandeid ei täida
annaabi.ee 
