Nad on väga liigirikkad, olles elupaigaks mitmetele olulistele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas veelindudele, kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest . Nad pakuvad kudemispaiku kaladele, olles samas ka heaks kalapüügikohaks. Märgalades sisaldub puhas vesi, mida saab kasutada nii joomiseks kui niisutamiseks. Nad kaitsevad maapinda üleujutuste ja tormide eest . Kindlasti on oluline märgalade, eriti turbaalade roll maapealse süsiniku neelajana ja energiaallikana . MÄRGALADE HÄVIMINE Läbi kogu ajaloo on loodetava materiaalse kasu nimel märgalasid hävitatud, peamiselt kuivendamise ja maaparanduse abil, et saada põllumaad või parandada kinnisvara väärtust. Näiteks Uus-Meremaa märgaladest on pärast eurooplaste saabumist kuivendatud üle 90%, peamiselt karja- ja põllumaa saamiseks. Märgalasid on ka üle ujutatud, muutes neid järvedeks ja veehoidlateks.
sulas rubiidiumkloriidis. 8 KASUTAMINE Metalset rubiidiumi kasutatakse fotoelementides ja fotokordistustes. Rubiidiumiauruga on täidetud eriotstarbelised valgustid. Rb-ühendeid rakendatakse eriklaaside ja keraamika valmistamisel. · fotoelementides · gaaside neelajana vaakumtorus · südamelihaste uurimisel · kütuseelementides · purunemiskindlas klaasis 9 BIOLOOGILINE TOIME Rubiidiumi kasutatakse nukleaarmeditsiinis, et leida ja pildistada ajukasvajaid. Radioaktiivsed isotoopid (rubiidium) viiakse kehasse, seejärel registreeritakse kaameraga radiofarmatseutilise preparaaadi biodistributsiooni organismis. Inimese
absoluutselt musta keha mudel. avast väljub kiirgus I Joon. 8. 3. Absoluutselt musta keha mudel. Kui selline ava kiirgab nagu must keha, siis ta ka neelab kogu temale langeva valguse. Väljast läbi ava õõnsusesse tungiv valguskiir peegeldub korduvalt õõnsuse seintelt. Iga peegeldusega osa energiast neeldub seintes, mistõttu avast õõnsusse sisenenud kiirgus neelatakse täielikult. Demo3: Absoluutselt musta keha mudel: 1) kiirgajana - hõõguva keha õõnsus on heledam, 2) neelajana - ava pappkarbis on tumedam nõgisest pinnast. Musta keha kiirgus Iga must keha (füüsikaline idealisatsioon kiirgavast objektist) saadab välja elektromagnetilist kiirgust teatavas lainepikkuste vahemikus. Kiiratav energia ja kiirgusspektri maksimum sõltuvad keha absoluutsest temperatuurist. Kiirgava keha temperatuuri tõustes suureneb keha poolt kiiratud koguenergia proportionaalselt keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega
(Tomson, 2000) Maal eksisteeriva elu seisukohast on energia ülitähtis. On oluline, et siia jõuaks piisavalt energiat, kuid mitte liiga palju. Päikeselt ja kosmosest Maale kanduvad energia- ja ka ainevood on Maa algusaegadel olnud oluliselt suuremad ning järk-järgult kahanenud. Ent tänapäevalgi on Maale jõudva energia hulk liiga suur ja oleks hukatuslik mitmetele eluvormidele. Liigse energia eest kaitseb Maad atmosfäär, mis Päikeselt saabuva ultraviolettkiirguse neelajana takistab selle maale jõudmist, vastasel korral orgaanilised ja biomolekulid muunduksid ning laguneksid. Et peamine ultraviolettkiirgust neelav gaas Maa atmosfääris on osoon, siis on mõistlik, et inimkond on piiranud osooni lagundavate gaaside kasutamist. Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Mõningad Maa atmosfääri koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas
väljuva auru temperatuur on 280 kraadi. Reaktori soojusvahetussüsteem sarnaneb trummel- aurukatla omaga selles on 4 aurutrumlit ja 8 ringluspumpa; vastavalt sellele on kanalid jaotatud rühmadesse ja alarühmadesse. Reaktori võimsust saab reguleerida 211 juhtvardaga. Grafiitaeglustiga kanaltüüpi keevvesireaktori eelisteks on uraani U-238 intensiivsem muundamine plutooniumiks, soojuskandja toimimine liigsete neutronite neelajana, kaitsesüsteemide sätete tahtliku muutumise ja isegi selle tahtliku väljalülitamise võimalus reaktori talituse ajal. [8] Puuduseks on vesireaktorite korral kasutatava tugeva kaitseümbrise puudumine. [8] Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi kasutusel. Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumi sulamist, mistõttu neid nimetatakse magnox-reaktoriteks. Ka nendes
aurutrumlit ja 8 ringluspumpa (igaüks võimsusega 5,6 MW); vastavalt sellele on kanalid jaotatud rühmadesse ja alarühmadesse. Reaktori võimsust saab reguleerida 211 juhtvardaga. Võrreldes vesireaktoritega on grafiitmoderaatoriga RBMK-reaktoritel rida omapärasusi, millest olulisimad on: - uraani 238U intensiivsem muundamine plutooniumiks, mida saab äratöötanud kütusevarrastest eraldada ja kasutada nt tuumarelvade tootmiseks; - soojuskandja (vee) toimimine liigsete neutronite neelajana; sellest järeldub, et vee liigkuumenemisel või ülemäärasel keemaminekul soojuslike neutronite kogus ning koos sellega reaktori võimsus suureneb (positiivne termiline ja mulliefekt); reaktori ebastabiilsuse teket peab välistama juhtvarraste sisseviimisel põhinev automaatne kaitsesüsteem, kusjuures osa juhtvarrastest (ligikaudu 10 %) peab olema pidevalt üleni reaktori aktiivtsoonis; - kaitsesüsteemi sätete tahtliku muutmise ja isegi selle tahtliku väljalülitamise võimalus
- osaleb ensüümprotsessides - mõjutab rakumembraanide aktiivsust ja ioontransporti Kasutamine - korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite komponent (näit. ferroboor: Fe + 10-20% B) - juba väike B lisand (1-3·10-3%) parandab märgatavalt terase ja värvil. metallide mehh. omadusi (struktuuri peeneteralisus) - tugevdava struktuurina (kiudude kujul) - pooljuhina (termotakistid, soojusneutronite loendurid) - muundurites: soojusenergia → elektrienergia - neutronite neelajana (üks kõige tugevamaid): tuumareaktorite reguleerimisvardad erisulamid tuumaenergeetikas (näit. boraal: 50% B4C + 50% Al, 6 mm paksune kiht vähendab neutronvoogu 108 korda) tuumareaktorites kasutatakse sageli boorkarbiide, mis on rikastatud isotoobiga 10B (mida looduslikus booris on ainult 19,6%, ülejäänud on 11B) - spetsiaalklaasides (tavaliselt B2O3 kujul) mõnedel andmetel ca 50% B toodangust
annaabi.ee 
