Haiti
oktoobril 1806. Selle
taga seisis Henri Christophe. Haiti riik lagunes Christophe'i reziimiks (neegrikeisrite riigiks)
Haiti põhjaosas ja Alexandre Pétioni reziimiks (mulattide vabariigiks)
lõunaosas. 1811 kuulutas Christophe end Henri I nime all kuningaks, kuid pärast tema
enesetappu 1820 Pétionile presidendina järgnenud Jean Pierre Boyer taasühendas Haiti ja jäi
võimule 1843. aastani.
Haiti on maailma esimene neegrivabariik ja Ameerika teine vabariik pärast Ameerika
Ühendriike. Kuigi Haiti aitas aktiivselt kaasa paljude Ladina-Ameerika maade
iseseisvusvõitlusele, jäeti endiste orjade iseseisev riik välja esimeselt läänepoolkera
23
iseseisvate riikide kohtumiselt Panamas 1826 ning USA tunnustas Haitit diplomaatiliselt
alles 1862.
Haiti saare Hispaaniale kuulunud ja hispaania keelt rääkiv idaosa Santo Domingo oli
alates 1822
annaabi.ee 
