Seejärel (u 250 000 a. tagasi) hakkasid Euroopas Heidelbergi inimestest välja kujunemaneandertalla- sed (Homo neanderthalensis), kelle jäänuseid on leitud Lähis-Idast ja Euroopast. Euroopa neandertalla- sed olid sunnitud hakkama saama jääajaga, tegelesid küttimisega (mammutid, piisonid jt), kandsid loo-manahku ja kasutasid tuld. Nad on teadaolevalt esimene inimliik, kes mattis oma surnuid, kellele pandi mõnikord kaasa hauapanuseid. Seetõttu võib oletada, et neandertallastel olid olemas religiooni alged. Neandertallased surid teadmata põhjustel välja umbes 30 000 aastat tagasi. Teadlased on pidanud neid nii tänapäeva inimeste eellasteks kui ka kõrvalharuks, kel pole praeguste inimestega mingit pistmist. Uuema-te uurimuste kohaselt oli neandertallastel siiski kokkupuuteid väljaspool Aafrikat elanud varaste inimeste-ga, mida tõendab tänapäeva europiididel ja mongoliididel leitud neandertaallase DNA.
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/neandertallane-elab-tanapaeva-inimeses? id=51056576 http://www.postimees.ee/1703447/oletus-inimese-ja-neandertallase-seksist-tugines- saastunud-dna-l Minu loovtöö aastal 2014 Kunstikooli konspektid Imeline Teadus, 5/214, lk 30-33 www.postimees.ee/1703447/oletus-inimese-ja-neandertallase-seksist-tugines- saastunud-dna-l Kasutatud kirjandus http://forte.delfi.ee/news/maa/ka-neandertallastel-esines- kasvajaid?id=66250388 http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene_%28perekond%29 Tänan tähelepanu eest!
vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Nooremas paleoliitikumis elasid kromanjoonlased, kes kuuluvad meiega samasse bioloogilisse alamliiki. Neil oli inimese välimus ja nad kasutasid keeli. Visuaalsed kujundid erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse arenguga. Visuaalsete kujundite loomine algab nähtavasti kromojoonlastega. Neandertallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, näiteks täitsid nad mingeid matusekombeid ja värvisid oma kehasid. Uue aegse teaduse esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja Hispaanias, Altamira koopast. Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nad pärinevad nii vanast ajast 1940. Aastal avastati EdelaPrantsusmaalt (Lascaux) koopamaalid, mis on umbes 15000 aastat vanad. Kujutatud on kütitavad loomad, veised jt. Kõige suuremad maailingud on 5 m
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine"
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese
Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. (http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg) Elu jääajal Jääaegadel elasid Euraasias karmi kliimaga kohastunud loomad, nt mammut, karvane ninasarvik, tarvas, ürgpiison, koopakaru, polaarrebane, lindudest polaarlõoke. (ENE, 1989) Jääaegadel elasid neandertallased. Würmi jääajal elanud neandertallastel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli võrdlemisi väike (155 165 cm), pea suur, aga madal, laup tugevasti längus, silmaülised mõikad suured ja etteulatuvad. Nägu oli suhteliselt suur, märgatava lõuatsita alalõug massiivne, silmakoopad suured, nina lai ja tugevasti eenduv. Nende elu oli karm, kuid nad oskasid valmistada ja käsitseda tööriistu ning kasutada tuld. Nad elasid koobastes, jahtisid suuri loomi, matsid oma surnuid. (EE, 1992)
Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane ja Homo sapiens sapiens. Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond, hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism) Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves,
Seda peetaksegi Uurali algkoduks. Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) see on teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. Keelte omavahelise sarnasuse põhjused: juhus, põlvnemine, keelekontakt. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Vastus küsimusele, kui palju keeli on maailmas, oleneb keele definitsioonist. Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on umbes 6000-7000 keelt. Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse
praktiliste vahendite või tehnoloogiatega. + usk üleloomulikesse (midagi, mis ei allu loodusseadustele, mitteinimlik jõud) olenditesse, jõududesse. Antropomorfiseerumine – elututele asjadele inimlike omaduste omistamine (olulised jumalad tihti antropomorfsed). inimese ja looma erinevuseks on ajaloos peetud religiooni teket. Religioon üks vanim nähtus inimeste ajaloos (ka nt neandertallastel religioossed uskumised, nt matsid nad inimesi kätest ja jalgadest seotuna). Kuidas religioon tekkis? Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing. Anismi kontseptsioon seisneb selles, et kõik asjad on elus. Ei ole nii, et hing läheb elutute asjade sisse, siis anname hinnagu, et need esemed on elutud. Elus asjadel on hing – idee tuli surmalähedasest kogemusest, unenägudest, minestamisest, hakati juurdlema, mis nende kogemuste ajal inimesega juhtus
Selle voolu mõõtmine võimaldab kindlaks määrata, mis molekuliga on tegu. 38. Kui suur on inimese genoom? Umbes 20 000 geeni, millest 5% kodeeriv, 3,2 miljardit aluspaari, 23 kromosoomi paari. 39. Kui suur on neardertaallase genoom ja kui palju see inimese omast erineb? 99,7% on identne meie omaga. Erinesid sellised geenid nagu RPTN (kaltsiumi siduv geen epidermis), SPAG17, CAN15, TTF1, FOXP2 (geen, mis vastutab kõnevõime arengu eest, samas neandertallastel leiti mingeid mutatsioone sellest) ja PCD16. N. mtDNA erineb meie omast 202 bp. 40. Kes juhtis neandertaallaste genoomi sekveneerimise projekti? Rootsi teadlane Svante Pääbo. 41. Kui kaua kestis inimese genoomi sekveneerimise projekt ning kes olid selles osalised? Kirjelda asjaolusid ja osalisi täpselt. 2006-2009, algatas 454 Life Sciences (Conneticut), rahvusvaheline tiim. Max Plancki Instituut (Leipzig, nemad rahastasid), mida juhtis Pääbo, veel olid Johannes Krause, Adrian
Neandertallased (Homo neanderthalensis) elasid Euraasias u. 200k-30k a. e.m.a. Esimene neandertallase luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt Neanderi jõe orust. Neandertallaste kolju oli suurem kui inimeste oma (keskmiselt 1600 cm 3). Kolju on tagant pikem kui inimese oma, laup madal. Arvatakse, et selline kolju kuju võis kaitsta aju sissehingatava külma õhu eest. Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud. Leiust võib oletada, et neandertallastel olid matusetseremooniad (surnutele pandi hauda kaasa lilli) ning nad kandsid vigastatute eest hoolt. 2012. aastal esitati teooria, et Nerja (Lõuna-Hispaania) koopamaalingute autoriks võib olla 40k a. tagasi elanud neandertallane. Saksamaal Drachenlochi koopa käikudest leiti seinaorvadesse asetatud karupäid. Viitab religiooni olemasolule. Homo florensis - inimliik, kes elas u. 100k-13k a. tagasi. Homo florensis elas Homo sapiens sapiensiga samal ajal. Surid välja u. 13k. a
Kui süüa üksteist nälja pärast , siis slegelt kindlates kohtades nad lõikeid ei tee. Seega söömine võis oli ka rituaalne. Shanidari koopats Iraagist on leitud kaks naist ja mees, kus matuseid ümbritsev muld oli täis teatud lillede õietolmu. Sellest järeldati , et enne kui laibad sinna auku pandi , kaeti laibad lilledega. Samuti on leitud ka teisi neandertallaste matuseid. Nt on kaasa pandud loomasarvi ja luid Neandertallastel palju vigastusi , kaklesid pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised, kuid need on kinni kasvanud , kuid kuna vigastuste tõttu poleks vigased mitu aastat toitu ise suutnud endale muretseda, millest võib järeldada , et neil oli ka teatav sotsiaalne tase omandatud. Homo sapiens jõudis eurooplaste teadusesse 1868 , kui pr teadlane Louis Lartet leidis Abri de CroMagnoni koopast säilmeid
- Preverbaalsed kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - Tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve – märk kultuurist - Matsid oma liikmeid - Harrastasid kannibalismi Leiud - Peamiselt euroopast - Kadusid 41-39 000 aastat tagasi - Tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja – kliima külmenes, jäid ilma toidust - Elualadele liikunud H-sapiensid tõid kaasa haigused mille vastu neandertallastel polnud immuunsust - Assimileerusid kaasaegsete inimestega Homo floresiensis - 2003 avastatti Florese saarellt kääbusinimeste liik - Esimesed leiud 50k aastat tagasi - Surid välja 12k aastat tagasi - Olid sarnasemad varastele inimestele ja ahvidele kui kaasaegsetele inimestele. Jalad võrreldes kehaga pikad - Väike aju, väiksed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - Aju väiksem kuid prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured kui homo sapiensil
ajupuidul triivides? Kunst ilmus Euroopasse äkki ja täiuslikuna koos meie inimliigiga, veidi enam kui 30 000 a. eest (Chauvet’ koopamaalid). On leitud ka skulptuure, muusikariistu, ehteid, elamujäänuseid. Kultuurirevolutsioon. Ühtlasi ka ühiskonna kihistumine (Sungiri hauas Venemaal oli mees koos kahe lapsega, mõlema riided vandlist helmestega kaetud). Kromanjoonlaste kaubandus ulatus leidude põhjal kuni 320 kmni (neandertallastel 50 km). 146. Kaasaja inimrasside erinevusi. Nahavärvi ja muude välistunnuste järgi sorteeritud kolm suurrassi: valge, must ja kollane, ei kattu hoopiski paljude muude geneetiliste tunnuste, näiteks veregruppide muutlikkusega. 147. Mille poolest erineb koduloom evolutsioonilises mõttes metsloomast? Seni pole koduloom, kui neid pole aretamisega geneetiliselt muudetud. Evolutsiooni seisukohast on koduloomad inimesega mutualistlikus sümbioosis elavad liigid või
annaabi.ee 
