o Lascaux' koopamaalid VANEM PALEOLIITIKUM Kliima muutus jahedamaks seoses algava jaatumisega. Peavarju otsiti koobastest voi valmistati endale okstest ja loomanahkadest hutte. Kulm kliima vahendas koriluse osatahtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (pohjapodrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, kupsetamine ja tuhas hautamine. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt,
Sealt leiti aastail 1953 1960 9 neandertallase luustikku. Leidja Ralph Solecki. Luustikud pärinesid ajavahemikust 70 00040 000 a tagasi. Üks neist oli maetud lilledega, st koljut ümbritsenud mullas oli vastavat õietolmu. See võib olla juhuslik, kuid seda on tõlgendatud ka võimalusena, et mõned neandertallaste rühmad ehtisid oma surnuid sümboolset tähendust omavate asjadega. Neandertallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Neandertallasele kuulub Moustier´ kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kultuurile andis nime Prantsusmaal olev leiukoht. Tegu on koopaga, milles oli noore neandertallase osaliselt säilinud skelett. Määravaks osutus koopas olnud tööriistade kogum. Valmistamistehnika oli komplekssem, esines palju piirkondlikke variatsioone. Kivitöötlemisel võeti kasutusele kildtehnika, st väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte
annaabi.ee 
