Arenema hakkab nüüdisaja inimene ning hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon paneb aluse sotsiaalse evolutsiooni arengule. Esimese väljarände käigus jõuti Lõuna- ja Kagu-Aasiasse, aga teise väljarändelainega jõudis inimene juba Ameerika mannerile. Sellised ränded tõid kaasa inimese rassilised erinevused. Euroopat asustanud uue inimtüübi nimeks sai kromanjoonlased. On arvatud, et nad tekkisid Euroopas elanud neandertaallastest, kelle kromanjoonlased tahtlikult välja suretasid. Aafrikast väljarändamise tõttu on tekkinud erinevad inimtüübid ja rassid. Samuti Inimasustuse levimisel toimuvad evolutsioonilised protsessid ning esimesed saabujad levitavad oma geene kõige edukamalt. (http://novaator.ee/ET/inimene/randed_mojutasid_inimese_evolutsiooni/). Kõige pikemal kiviajal ehk vanemal kiviajal ehk paleoliitikumil leidis aset tähtis kultuuriline muutus nüüdisinimese arengus
neandertallased. Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja. Viimased säilmed 28 000 a. tagasi. 8. 100 000 aastat tagasi asuastasid nüüdis inimesed Lähis-Ida- levik Aasiasse ja Euroopasse 9. 200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja kliimaga ruttu, osutusid olelusvõitluses neandertaallastest edukamaks. Peale nenede väljasuremist olid ainukene hominiidide liik maalimas. Algselt sarnanes nende eluviis neandertallaste omaga. Kuid ajapikku suurenes rajatud asulate tähtsus. Elati puidust või mammutiluudest karkassiga onnides. Osati tuld hoida ja süüdata. Töiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama enam luud ja sarve,hakati valmistama käepärasemaid tööriistu. Tähtsaks sai ka kalapüük. 10. 60 000 50 000 a
Heidelbergi inimene → Neandertaallased. 300 000- 30 000 a tagasi tekkinud Homo Neandertalis Euroopas. II Laine Tarkinimene Homo Sapiens rändas välja esimest korda 125 000 a tagasi. III Laine – Tarkinimene Homo Sapiens Sapiens rändas teist korda Aafrikast välja 85 000 a tagasi --» Kromanjooni inimene Euroopas 40 000 a tagasi. Heidelbergi inimese jäänuseid on leitud mitmelt poolt Euroopast: Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt. Neandertaallastest on aga väga palju jälgi leitud: Homo Sapiensi ränne: Homo Sapiens alustab Euroopa vallutamist 35 000 a tagasi ning saavutab selle 5000 aastaga. Toba vulkaanipurskel jäi hinnanguliselt ellu vaid 1000- 10 000 Neandertaallast – oleks peaaegu viinud inimese, kui liigi hävinguni. Plahvatus tõi endaga kaasa jääaja, keskmine temp langes 5 kraadi. Maailma rahvaarvu muutumine: Maailma suurima rahvaarvuga riigid. 8. Rikkad ja vaesed riigid. Riikide klassifitseerimise alused ja
Põhjusek oli seee et EUR oli veel jääaeg ja kliima ei soosinud varem tulemist. Geneetikute tähtis roll inimtekke uurimises. Geneetik Svante Pääbo uurib inimese kujunemislugu. Töötab Münchenis. Tema uurimisgrupp suutsid kätte saada neandertaallase DNA mittetäieliku ahela. Ta kuulutati maailma 100 juhtiva teadlase hulka 2006 aastal. Üks järeldusi on, et ainult 1-3% neander. geenidest v.-o. kaasaegsel inimesel. Sellest järelduvalt olid kontaktid kromanjoonlastest meeste ja neandertaallastest naiste vahel mitte vastupidi. Lisaks, inglise arheoloogide avastus aastal 2009 uurisid Hisp neard asulapaika leidsid merekarpe ja nendelt värvide jälgi (loodusliku) must, punane, kollale. Jõuds järeldusele et neandert armastasid end juba meikida. Koos kaasaegse inimesega võis elada teisi inimliike, kelle DNA ei ole sarnane HS-le...näit.: 1. HOMO FLORESIENSIS. Florese saar kääbusinimesed 80000 aastat tagasi kõige vanem. Leiti täitsa normaalseid tööriistu nendelt. 2
annaabi.ee 
