Muistne Eesti vabadussõda
kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti.
Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri.
Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel
ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi
ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse
kaitsjad.
Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde. Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga.
Mõõgavendade ordu ja sakslaste juhid nägid ohtu ning marssisid eestlastele ootamatult kiirelt 3000-
mehelise väega vastu. Vaenuväed kohtusid 21. septembril 1217. aastal Viljandist põhja pool.
Eestlased pidid olude sunnil põgenema ning neid jälitati ja aeti taga mööda metsi ja soid, kus neid
langenult leiti peaaegu tuhat. Langenute seas oli ka Lembit. Vaenlaste tähtsaimaks langenuks oli
liivlaste vanem Kaupo. 1218
annaabi.ee 
