"nautinuks" - 1 õppematerjal

Konspekt-10. klass

laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». Villoni üks tuntumaid ballaade on «Villoni epitaaf», kus ta ei esita mitte