Halliste luha taimkatte muutustest
arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981).
Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris),
angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits
(Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus
lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges
(Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora),
mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa
luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad.
1.2.3. Luharohumaade levik
Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase
sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise
probleemid (Benstead jt., 1999).
Eestis võib luharohumaid sagedamini leida Kesk- ja Lõuna-Eestist, suurimad neist asuvad
annaabi.ee 
