3 suurimale hulgale. Leevendage valu ja edendage naudingut ja õnne. John Stuart Mill (1806-1873) Milli arvates on Benthami lähenemine toores. Mill eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kõrgemad ehk peenemad naudingud ( intellektuallsed, esteetilised.., loovus, vaimsus) on kalkulatsioonis kallimad (kõrgemad e. peened naudingud ületavad madalamad). Tuleb teha vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. Madalamad naudingud: söömine, joomine, seksuaalsus...Kui madalamate naudingutega liialdatakse, võib see kaasa tuua hoopis valu. Kust me aga teame, et kõrgemate naudingute kogemine on tõesti parem? Mill oli empirist- kogemus on seda näidanud Mill: “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea”. Mill kritiseerib Benthanit: Elu nautiv siga oleks pisu kõrgemas moraalses seisundis, kui rahulolematu Sokrates (Benthami järgi). Selline lähenemine on aga toores. Kaks utilitarismi tüüpi: 1
Bes oli Vana-Egiptuse sünnitusjumal.Tekkinud üpris hilja, kuid see-eest on ta kujunenud üheks kõige armastatumaks. Väljanägemiselt oli ta järgmine: habe, rangjalad, krässus juuksed, veidi turske. Põhimõtteliselt meenutas ta kääbust. Teda kujutati sageli keelt näitamas ja lõvinahka kandmas. Inimestesse suhtus ta hästi ja peletas ka kurje vaime. Bes kaitses sünnitavaid naisi ja valdavalt oli siis muusika ja lõbutsemise sümbol. Ta tõi edu ning jõukust. Kuna teda seostati elu naudingutega, paigutasid abielupaarid tema kuju või pildi magamistuppa. Väljaspool Egiptust kummardati teda veel Foiniikias ja Küprosel. Roomlased kujutasid teda leegionäri varustuses. Anubis (Egiptuse keeles "koerake") on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja saakali- või koerapeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid.Teda samastatakse Isise
Vana Testament ütleb, et vägijooke ei tohi tarvitada (praktiline näpunäide). On samas ka selliseid kohti, kus alkohol on positiivsemas valguses serveeritud: ,,Mine söö oma leiba ja joo oma veini. Vein teeb meele rõõmsaks". Jeesus muudab veegi ju veiniks. Rõhutatakse mõõdukat, tasakaalukat tarbimist. Mainiti ka alkoholi raviefekti tapab baktereid. Russowi tekstides on karm protestantlik suhtumine. Kutsub talupoegi korrale, hurjutab. Seostab Liivimaa sõja teket alkoholi ja teiste naudingutega liialdamisega -> Jumala vits. Tol ajal pruukisid talupojad väga palju alkoholi ja keskkond oli ihadele ja naudingutele orienteeritud. Suureks probleemiks muutub see 18. ja 19. sajandil, mil kasutusele võetakse piiritus. Pea iga mõisa juures oli viinaköök. See tõi mõisale päris korralikult sisse. Mingi osa imporditi Venemaale, suurem osa jäi kohale ja realiseeriti kõrtsides. Siis hakatakse sellest teemast tõsisemalt rääkima
harrastajad — kõik nad pühendavad end neile omasele tööle, tundes sellest rõõmu. ● Seega teevad naudingud toimingu mõjuvamaks, see, mis mõjuvamaks teeb, on aga eriomane. kui meid midagi parajasti äärmiselt rõõmustab, ei tee me eriti midagi muud, vaid tegeleme ühe asjaga, kui muu vähem meele järele on. Kuna toimingud erinevad korralikkuse ja kõlbmatuse poolest ning ühed neist on valimisväärsed, teisi tuleb vältida, osa aga pole kumbagi neist, siis on ka naudingutega samamoodi, sest igale toimingule vastab talle omane nauding. Heale toimingule eriomane nauding on siis eeskujulik, kõlvatule omane aga halb, nii on ka üllad himud kiiduväärt, inetud aga laiduväärt. ● Asju, mida üldiselt peetakse inetuteks, saab nimetada naudinguteks ainult rikutud inimeste jaoks. ● Õnn kui inimese lõppeesmärk. Igaüks eelistab kõige rohkem seda toimingut, mis vastab talle eriomasele seadumusele, seega eeskujulikul inimesel vastab see loomutäiusele
Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas, et filosoof ei näe vaeva naudingutega, nagu on näiteks söömine ja joomine. Filosoof ei hoolitse oma keha eest, ta ei huvitu riietest, jalanõudest ega muude kaunistuste omandamisest keha jaoks. Filosoofi tegusus ei ole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele- niivõrd kui tal on võimalik kehast eemalduda. Kuniks on filosoofil keha hingega koos ei saavutata tõde. Keha on põhjus, miks sünnivad sõjad, ihad ning muud haigused. Teadmised saabuvad alles pärast surma, arukus aga siis kui kehast vabanetakse.
vastu tavatseb viia tegevusetu jõudeolek. Loodust uurival pilgul läbijale ei muutu tõde kunagi vastikuks, vale vaid küllastab. (27) Kui surm ligi astub ja hüüab, olgugi enneaegselt ja eluiga keskelt pooleks lõigates, siis on ka pikimast elust õpetusena saadav vili omandatud. Loodus on talle suures osas tuntud. Ta teab, et auline ajas ei kasva. Igasugune elu peab paratamatult lühidana näima neile, kes teda tühiste ja seetõttu piiri mitte tundvate naudingutega mõõdavad. (28) Kaalu seda mõttes ja ole vahetevahel meie kirjade päralt. Ükskord tuleb aeg, mis meid uuesti ühendab ja kokku laseb. Olgu ta kuitahes üürike, pikaks muudab ta kasutamise oskus. Sest nagu ütleb Poseidonios: "Üks õpetatud meeste päev on pikem kui harimatute pikimgi eluiga." (29) Seni aga pea lakkamatult meeles seda: vastakale mitte alistuda, õnnejuhte mitte usaldada, saatuse kogu suvalisust silme ees hoida, otsekui ta teeks teoks selle, mida saab teha
kui normaalset ja vajalikku tegevust, peavad nad oma alateadvuses seda ikka veel religiooni poolt taunitud tabuks. Teadagi, et mida enam midagi taunitakse, seda suurem on selle vastu huvi. Seksi teemal vassimine on põhjustanud selle, et kirjatükid saatanlikest vaadetest soojätkamisele jätavad varju kõik muu satanismi kohta kirjutatu. Seks ei köida satanisti rohkem, kui mis tahes muu iha. Nagu ühenduses muudegi naudingutega, valitseb satanist seksi üle, mitte vastupidi. Ta pole mingi perversne tegelane, kes ootab vaid võimalust röövida mõne noore neiu süütus, ega ka mitte alaarenenud luuser, kes vargsi sekspoodides ,,räpaseid" ajakirju piilumas käib. Kui pornograafia suudab ta vajadusi rahuldada, ostab ta vastava ajakirja ilma valehäbita ning vaatab seda süütundeta oma vabast ajast. ,,Me peame tunnistama tõsiasja, et inimene on selle pideva surve all väärastunud ning seetõttu
sajandist (Hispaanias). Vaba tahte mudel: 1) Inimene on vaba tahtega isik, kes püüab kogeda naudinguid ja vältida kannatusi. 2) Normid tulenevad ühiskondlikust lepingust. 3) Hälve on ühiskondliku lepingu rikkumine. 4) Rikkumine tuleneb inimese otsusest nautida teiste arvel. 5) Hälvikusse suhtutakse kui inimesse, kes oma eesmärkide nimel on otsustanud teiste õigusi rikkuda. 6) Inimene normaliseerub, kui tekitada neile kannatusi proportsioonis saadud naudingutega. 7) Eesmärgiks on süüdlases teiste huvidega arvestamise motiivi tugevdamine. Sellele teooriale tugineb avalik arvamus, et kuritegevust on võimalik vähendada ainult karistuse kandmisega. Naudingut saadakse 1 ühik, sellele peab vastama kannatus (formaalne karistus, millele lisandub moraalne karistus). Kannatuste 1 ühik korrutatakse aga vahelejäämise tõenäosusega ja riskiprotsendiga ja karistuse lähedusega jne.
Aristotelesel on selleks moraalne voorus, loomutäius (arête). Platoni utoopiline reziim on Aristotelese jaoks ebareaalne, kättesaamatu, inimesele võimatu, mistõttu ei saa ka olla hea, sest kuidas saab see, mis on inimesele võimatu (pole inimloomusele omane) olla inimesele hea? Inimestel on kolme liiki eluviise: ihuliste naudingute, poliitiline ja teoreetiline või filosoofiline elu. Enamus tegeleb ihuliste naudingutega. Teine tase on inimesed, kes peavad elu eesmärgiks au ning püüdlevad selle suunas näidates välja oma voorust poliitilistes tegudes. Kõige vähem on neid, kes püüdlevad selliseid naudinguid, mis tulenevad puhtalt intellektuaalsest tegevusest. NE 1.6 "Õnn või inimlik hüve on hinge tegevus vastavuses loomutäiusega või voorusega, ning kui on erinevaid loomutäiusi, siis vastavalt parimate ja kõige täiuslikumatega." Naudingu ja õnne vahel konflikti ei ole