Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B
iganes koledat. Psühholoog peaks siis selle järgi kohe arvama, et olen agressiivne, depressiivne ja üldse halb isiksus. Järgmine päev aga võin hea tujuga joonistada lilli ja liblikaid, mis näitab ju hoopis teisi isikuomadusi. Nii et võta nüüd kinni kui usaldusväärsed need tulemused on. Erinevad lähenemised: Psühhodünaamiline - S. Freud rõhk on lapsepõlvekogemustel ja alateadvusel.Isiksuse struktuuri põhiosaks on alateadvuslik osa mille keskmeks on sugutung.Kuna naudinguprintsiip ei arvesta reaalseid tingimusi on inimesel ego ehk mina.See lähtub realsuse printsiibist.Inimese südametunnstus, moraali alus on aga superego ehk ülimina. Tunnusjoonte lähenemineArvatakse, et isiksust iseloomustab teatud hulk jooni, millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab mõõta testidega mis koosnevad erinevatest küsimustest millele inimene saab vastata ei või ja.Nende põhjal siis tulevad puntid mis pärast kokku arvestades märgitakse ära
just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säärase energiaallikana. Seda sfääri iseloomustab enesekesksus, impulssiivsus, irratsionaalsus. Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest
Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabastavad assotsiatsioonid Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon (kanname üle kellegile teisele inimesele pahad isikutunnused)
seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liikuvam, av enesesäilit, püüab kõike säil, siduda. Tek elukära, val nooruses üh; *surmat (Thanatos)-staatilisem, sihiks enda ja teiste hävit, lagund, kahand. Tumm, val vanaduses
kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine
kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine
Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism. humanismi - Rõhutab inimese
Kontrakultuur sõda, võitlus vastaspoolte vahel Androgüünlus mees lööb lahku naiselikkusest ja lõpuks loobub oma mehelikust identiteedist. 03.04.2009 The Doors (laulja Jim Morrisson) ,,The End" (60-dad) (laulus lubatakse tappa oma isa ja vägistada ema) selgelt Nietzhe käsitluse kujundina dionüüsiline, keeratakse vint üle. Mässuakt oma piiridest välja tulek ja tagasiminek sinna kuhu tuldi ema üsasse. Freud Naudinguprintsiip selle järgimine ja selle poole püüdlemine. Probleem: esiteks nauding pole midagi absoluutset. Nauding on suhteline/kontrast, seisneb pinges ja selle vähenemises. Teiseks on seotud valuallikatega. Samas ka häiret mis takistab inimets naudingut saada. 1.Nõrkus meie keha on piiratud. 2.Loodus annab piiravad seadused. 3.Me elame ühiskonnas ja sellega seonduvad sotsiaalsed olendid. Nauding ise seisneb meie tungide ja soovide elluviimised. Eros elutung (seksuaalsus) ja Thanatos
mida mõõdetakse reaktsioonide kogumine vastuseks ärritusele. Teadvust eitab, nimetatakse mustaks kastiks. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Psühholoogia on inimese abistaja, mitte uurija. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Carl Rogers, A.Maslow. Psühhodünaamiline koolkond - Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud lõi psühhoanalüüsi. Id- naudinguprintsiip(isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa) , Ego-reaalsusprintsiip ja Superego- südametunnistus, ideaalne mina (moraalid, sotsiaalsed normid , südametunnistus, ideaalne mina ). Kognitiivne psühholoogia praegusele ajal juhtiv suudumus, toetub Hermann von Helmholtzi ratsionalistlikule käsitulusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist
Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe "naudinguprintsiip" vs. "reaalsusprintsiip" sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks
Konfliktide ja häirivate kogemuste sõnastamine. Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese käitumises. Lapseea kogemuste osatähtsus täiskasvanu eas. Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine (naudinguprintsiip). Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga (neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris unenägusid laiemalt. Pooleli Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju
18.09.2013 Kultuuritööstuse kontseptsioon. Mitteteadvuses asub tema tungide ja instinktide sfäär. Mitteteadvus tekkinud teadus suhtleb tsensuuri teel. Olemüstilikatsioon ... "Valed" eeldused on seotud Descartes'iga. Freud Descartes Meie inimese käsitlus kuni Freudini oli Descartesi poolt käsitletud. "Kahtle kõiges, mida sa näed" Eneseteadvus on teadvuses väga väike osa, on ka selliseid sfääre millest inimene ei tea midagi. Mina ego Ülimina superego Miski - id Impulsid ? naudinguprintsiip, kaks keskset tungi elu tung ehk eros ja surmatung ehk Thanatus.. Kui miski on tungidesfäär siis mina on see kus me tajume neid. Mina ongi teadvuse asukoht, mina on see kus inimene on võimeline oma rahulduse saamist edasilükkama, mina on see kus inimene teeb otsuseid. Mina on see mida me peame enda omaks. Ratsaniku ja hobuse suhe. Kogu energia tuleb hobuselt, ratsanik ei tee midagi ,annab suuna ja reguleerib kiirust. Tuleb ette ka seda et ratsanik muutub
viidav sõnastatavale kujule. kirjanik alustab oma esinemist sõnadega : ma tahtsin oma teisega öelda... ja lugeja küsib: a miks sa siis ei öelnud, miks sa ütlesid midagi muud? freudi kolmikjaotus id miski : tungide maailm, allub pigem loodusseadustele : ka nietzshe võimutahtel on selle vallaga kokkupuude, freud kajab nle mingil määral vastu. seda sfääri ei organiseeri mingi mõistuslik tahe. idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos). miski ei lähtu loogikast, miskil puudub ajataju, pole tervet mõistust ega moraalseid väärtusi. moraalsed seadused miski sfääri ei puutu. miski on ka ajalises plaanis kõige algsem. ego mina : mina väljakujunemine on seoste tekkimine välismaailm. reaalsusprintsiip, viis naudingusfääri allutamiseks. kontrollib liigutusaparaati. selles sfääris võetakse vastu otsuseid, mina on võimeline planeerima tulevikku
võõrandamata tööd, subjektide ja objektide suhtele loovat lähenemist. Selline mõte lubab meild (mitte nagu liberalism ja postmodernism) teha vahet sellel, mida inimesed tahavad ja mida neil tegelikult vaja on. Marcuse küsib, miks me peaksime kapitalistlikule ekspluateerimisele alluma? Ja vastab: Sest kui me tahaks vähem kaupu, siis kapitalism laguneb Reaalsusprintsiip: iga ühiskond vajab oma ülevahoidmiseks tööd, mis on eri ühiskondades erineval ajal erinev. Naudinguprintsiip: inimeste vajadusi ei saa rahuldada ilma piiranguta/kannatuseta (restraint), inimesed peavad ,,osalema vähem või rohkem valulikes suhetes ja ettevõtmistes, et oma vajadusi rahuldamiseks toota vahendeid ehk töötama" (Marcuse Eros ja Tsiviliatsioon 1955). Ehk siis alati ollakse teatud määral valmis alluma. Kuid on kahte sorti allutatust: ,,vajalik allutatus" ja ,,ülejäägi allutamine" (surplus repression) - ehk siis
Nauding tuleneb kontrastist kehas olemasoleva pinge ja selle langemisest, suhteline seega. Pinge leevenudse poole tuleb püüelda. Teiseks probleemiks: 2 valuallikat, takistust millega koguaeg kokku puutub, õieti kolm kehaline nõrkus/piiratus; looduse ülemvõim meie üle; teised inimesed meie ümber/ühiskonna teatavad eeldused, nõudmised. Naudingu taga kaks tungi: elu ja surma tung, väljendatud seksuaalsuse ja agressiooni kaudu, ühiskonda kuuludes tekitavad need probleeme. Naudinguprintsiip toob inimesele kannatusi/probleeme, kui seda väljendada vabalt, takistusteta. REAALSUSPRINTSIIP, suunab naudingu saavutamist. Naudingi printsiibi kanaliseerimist uurib Freud mitmet. Sublimatsioon. Tsivilisatsioon, loodud, et naudinguprintsiipidega toime tulla. Mõeldud ohjeldama üksikindiviidi. Meie ihade,soovide vastandiks on tsivilisatsioon. Ühiskonna loomus, inimindiviidi loomus on vastandlikud, huvid ei lange kokku. Lacan, reaalsusprintsiibi teistsugune käsitlus
Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast, mis ei tohi teadvuses avalduda, kuna läheb vastuollu ühiskondlike normidega. Inimesel on lisaks Libiido-tasandile, Ego ja Superego tasandid, millede sisepingetest juhtubki see, et tekivad inimeses vastuolud. Suur osa inimestest realiseerib selle energia, mis tuleneb id-st, loometegevuses jne, mida Superego võimaldab. Kaks printsiipi, mille vahel inimene on, on id-st tulenev naudinguprintsiip ja Superegost tulenev reaalsusprintsiip. Vaadates psühholoogiast teaduse poole ning pilti lihtsustades võiks öelda, et need ajukeskused, mille pinnalt tekib vajaduste tunnetuse järel motiveeritud käitumine ning see, kus vajadused on bioloogilised ja füsioloogilised, asuvad aju keskmes ja eesotsas. Sotsiaalsete vajaduste peamised keskused asuvad ajukoores. Ajukoore kõrgemad keskused reguleerivadki kõrgemaid vajadusi ja vastupidi.
Selline mõte lubab meild (mitte nagu liberalism ja postmodernism) teha vahet sellel, mida inimesed tahavad ja mida neil tegelikult vaja on. Kuidas sotsioloogid küll seda teada võivad, kui keegi teine (ja inimesed ise) seda ei tea? Marcuse küsib, miks me peaksime kapitalistlikule ekspluateerimisele alluma? Ja vastab: Sest kui me tahaks vähem kaupu, siis kapitalism laguneb Reaalsusprintsiip: iga ühiskond vajab oma ülevahoidmiseks tööd, mis on eri ühiskondades erineval ajal erinev. Naudinguprintsiip: inimeste vajadusi ei saa rahuldada ilma piiranguta/kannatuseta (restraint), inimesed peavad ,,osalema vähem või rohkem valulikes suhetes ja ettevõtmistes, et oma vajadusi rahuldamiseks toota vahendeid ehk töötama" (Marcuse Eros ja Tsiviliatsioon 1955). Ehk siis alati ollakse teatud määral valmis alluma. Kuid on kahte sorti allutatust: ,,vajalik allutatus" ja ,,ülejäägi allutamine" (surplus repression) - ehk siis allasurumine sotsiaalse domineerimise pärast, mitte ühiskonna
saavutab sel viisil inimese üle võimu. Ainult, et Freudi jaoks on see ühtseks massiks siduv element EROSE printsiip ja võimutsevaks hüpnotisaatoriks erinevad keelud ja tabud, mis koonduvad kokku ÜLIMINAKS, mis inimese seksuaalse tungi ohjeldamatut märatsemist piirab. 3. Ahistus kultuuris (1930) kõneleb paratamatust vastuolust inimese loomuomaste teadvustamatute tungide ja ühiskonna seatud printsipide vahel. Tume naudinguprintsiip põrkab paratamatult kokku reaalsuseprintsiibiga, mis esimest piirab. Inimkonda tervikuna valitseb oidipaalne ürgsüü, sest esmane seksuaalse iha objekt lapsele on ema. Seda keelatut armastust püütakse erinevate kultuuride kaudu sublimeerida. Kunst, kirjandus, religioon, teadus jms. on selle võitluse sublimeeritud produktid. 4. Mooses ja ainujumala usk (1939) pigem tegemis metafoorilise mõistulooga, kus veelgi võimendatakse ettekujutust, et kultuur kasvab välja
Ta näeb unenäo manifestset sisu, mis on tsenseeritud, millest keelatud, ebameeldiv, valus latentne sisu on välja roogitud. Ühe iha või ühe objekti asendamine unenäos teisega on sümbolism Näiteks: Kruvikeeraja = mehe suguelund Karp = naise tupp Id Libido - inimest naudinguotsimisele suunav energia, mis hõlmab ka inimese sugutungi. Eros (sugutung) ja Thanatos (surmatung) Id'i valitseb naudinguprintsiip - saada maksimaalne nauding maksimaalselt ruttu millelegi vaatamata ükskõik mis hinnaga. Ego Sünnist alates kujutab laps endast ainult Id'i, kuid vastuolud kuumade ihade ja külma tegelikkuse vahel nõuavad paratamatult viivituste ja loovutustega arvestamist. Selle tõttu areneb Ego, mis püüab Id'i meeletuid ihasid rahuldada, kuid teha seda kooskõlas ümbritseva maailma tegelike nõudmistega.
annaabi.ee 
