· Emotsiooniringe aktiveerimine ei põhjusta, ent loob eelsoodumuse kestvamaks/ühekordseks käitumisaktiks. · Tegeliku käitumise määravad ära tunnetuslikud & õpitud muutujad, mis emotsionaalse aktivatsiooniga ,,sisse lülitavad" · Adaptiivse käitumise seisukohalt on emotsiooniringete kõrval olulised ka muud ringed. Olds (1955) avastas ajus nn hüvitusringed, mille stimuleerimine nõrkade elektriimpulssidega tekitab nii loomal kui inimesel naudingulisi läbielamusi · Samad ringed näivad olevat aktiveeritud ka erinevate nauteainete kasutamise korral · Kolmas asjaolu nende ringetega seoses on see, et nende aktiveerimine mõjub käitumisi kinnitavalt & seda süsteemi aktiveerivad käitumised õpitakse ruttu ära · Ka emotsioone tekitav limbiline süsteem võib käitumise aktiveerimise (dispositsioonide tekitamise) kõrval käitumisaktidele kinnitavalt mõjuda
osa ja hüpotaalamusest vöötmekääru kulgevad närvikiud. Alumise osa, mille moodustavad mandelkeha ja hipokampus osaleb enesesäilitamisega seotud tegevustes (toidu otsimine, kaklemine, enesekaitse). Selle osa stimuleerimine inimestel võib põhjustada hirmu ja ärritatust. Ülemine osa ehk vöötmekäär osaleb käitumises, mis on seotud seksuaalse toimimise ja liigi säilitamisega. Selle piirkonna stimuleerimine inimestel võib põhjustada naudingulisi elamusi ning loomadel kutsub esile erektsiooni ning vastatikust hoolitsust näiteks teineteise karvkatte puhastamise näol. Hüpotaalamusest vöötmekääru kulgevad närvikiud, mis mõjutab imetajate sotsiaalseid käitumisviise. Näiteks ema- imiku side, beebi nutt ning mängimine. Kahjustused selles limbilise süsteemi osas põhjustavad imetajatel (v.a. inimesed) sotsiaalset apaatsust ning võivad põhjustada ka emaste isendite pool poegade hooletusse jätmist.
tootmise ja tarbimise. Kogu toodangut ei tarbita, osa suundub "kapitali lattu", osa jäätmeteks. Ka tarbimine tekitab jäätmeid. Saastamist võib vaadelda mitmeti. Ökonomistid eelistavad seda vaadata kui materjali ladu, mis on keskkonnas. Ökoloogid vaatlevad seda kui voogu, mis mõjutab looduskeskkonda. Erinevate keskkonnafunktsioonide pakkuja näiteks sobib jõgi. See on ressursside allikas kalanduse mõttes. See on koht, kuhu lastakse jäätmeid. Jõgi pakub naudingulisi hüvesid, mida kasutatakse puhkeotstarbel. Tal on elu toetav funktsioon erinevatele organismidele. Kõik neli funktsiooni saavad koos eksisteerida. Hetkel, mil jäätmeid tekib rohkem kui on jõe assimileerimisvõime, ei teki mitte ainult saastatuse probleem, aga ka teised funktsioonid on häiritud (kalad ei kasva või pannakse kasvandus kinni, kuna inimeste tervis võib kannatada; inimesed ei taha seal ujuda jms, vee ökosüsteem on häiritud.
koordineerimiseks (selle häirumise näiteks on Parkinsoni tõbi). Limbiline süsteem piirneb keskaju ülemise osaga, omab ühendusi sellega ning ajukoorega. Süsteem juhib enesesäilitamisfunktsioone (söömine, agressiivsus, paljunemine) ja psühholoogilises plaanis motiveeritud ning emotsionaalset käitumist. Selles paiknevad ka nn. naudingukeskused, mille elektriline stimulatsioon tekitab patsientidel naudingulisi elamusi. Üks osa limbilisest süsteemist kannab hipokambi (merehobukääru) nimetust. Hipokamp omab olulist rolli õppimise ja mälu funktsioonide kontrollil. Suurim tähelepanu emotsioonide närvimehhanismide uurimisel on tänapäeval pööratud mandeltuumale. Endokriin- ehk sisenõresüsteem Sissenõresüsteem pole ajustruktuur, vaid närvisüsteemiga võrreldav paralleelne juhtimissüsteem. Ta
annaabi.ee 
