vaid on tekkinud hiljem kirgede tulemusel, mille vastu ei ole enam võimelised võitlema tema enne nii tugev tahe ja mõistus. Tema traagika seisnebki selles, et askeedina ja dogmaatikuna on ta loobunud inimlikest rõõmudest. Ta ei suuda aga endas maha suruda armastust. Phoebus on tegelane kellele Hugo üldse kaasa ei tunne, vaid kelle üle, vastupidi, üksnes ironiseerib. See kauni välimusega aadlik on kergemeelne ja naudinguhimuline. Ta pole võimeline sügavateks tunneteks, kuid just sellistele meestele on saatus lahkeim ja vastutulelikum Pierre Gringoire on mustlaste silmis Esmeralda abikaasa, on ajalooline isik luuletaja ja filosoofist boheemlane. Ta on fantaasiainimene, kelle seltskonnas kaotavad eluraskused oma tähenduse. Omapäraste tegelastena esinevad romaanis veel kirik ja mass. Rahvamass võib olla ühel hetkel tujukas, kergemeelne, või armuheitlik ning samas verejanuline ja hukku ihkav.
ROOMA star, Seneca, Troojalannad Beyond the utmost bound of human Vergilius, Aeneis; Ovidius thought./.../ Made weak by time and fate, but Odysseus Roomas strong in will ULYSSES ehk ULIXES To strive, to seek, to find, and not to Vergilius, Aeneis: tüüpiline yield. kreeklane ülbe ja naudinguhimuline James Joyce, Ulysses (1922) Ovidius: suur rändav naistemees, Üks päev (16.06.1904) Dublini nipernaadi ärimehe Leopold Bloomi elus Harold Bloom: ,,one of the great 1. Telemachus; 2. Nestor; 3. wandering womanizers" Proteus; 4. Calypso; 5. Lotus Eaters; 6. Hades; 7. Keskaja allegooriad Aeolus; 8. mastipuurist Lestrygonians; 9
. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha rahumeelne, naudinguhimuline, heatahtlik), ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte.
34 sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha rahumeelne, naudinguhimuline, heatahtlik), ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte.
Näljahädadest ülesaamiseks hoogustas Friedrich II kartulikasvatust, pidamata paljuks talupoegi isiklikult põllul juhendada. Tänu riigi viljamagasinide süsteemile tuldi Preisimaal 1771/72 aasta näljahädaga valutumalt toime kui naaberaladel. Kuninga enda valdustes (domeenimaadel) kaotas Friedrich II talupoegade pärisorjuse. Friedrich II-le järgnes Preisimaa troonil tema vennapoeg Friedrich Wilhelm II [178697], tahtejõuetu ja naudinguhimuline müstik, kes taastas kollegiaalse valitsemissüsteemi, aga ka tsensuuri ning luterluse riigis ainulubatava usutunnistusena. Habsburgide Austria Austria Habsburgide valduste laienemine jätkus ka 17. saj. teisel poolel ja 18. sajandil. Türgiga peetud sõdades langesid Austria kätte lisaks Ungarile Transilvaania ja Banat, Slavoonia ja Horvaatia. 18. sajandil algas nendel aladel ulatuslik saksa kolonisatsioon. Hispaania pärilussõja
annaabi.ee 
