Skulptuur Kuni hellenismini olid skulptuurid Hellenistlik skulptuur muutus inimmõõtmetes. toretsevamaks, mõnedes töödes esines Enne hellenismi ei näe skulptuurides ülepakutud tundeid, kentsakaid liialdusi. emotsioone. Hellenismis tekkisid uued Senised klassikalise ajajärgu jumalate, temaatikad. kangelaste ning idealiseeritud kodanike Portreed muutusid naturalistlikeks. üldistatud kujud vahetusid aegamisi välja hellenismi naturalistlike figuuride ja portreedega, milles rõhutati kujutatava individuaalsust. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem Kuid sisse tungisid ka niisugused kujud
Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo- deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli-deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks. Kanti eetika- küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine. Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele
24. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo-deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli- deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks. Kanti eetika- küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine. Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele
valitsusajal. Eestis 18. sajandi lõpus, kui ajakirjandus sündis. Voltaire oli üks kuulsamaid valgustajaid Prantsusmaal, Inglismaal olid Daniel Defoe (,,Robinson Crusoe") ja Jonathan Swift (,,Gulliveri reisid"). ,,Robinson Crusoe" järgi hakati kõiki romaane, kus inimene tõstetakse oma tavapärasest keskkonnast välja ja vastandatakse loodusega, robinsonaadideks kutsuma. Romaan on pikk proosavormis teos, jagati filosoofiliseks romaaniks, sentimentaalseks romaaniks (tunnetega) ja naturalistlikeks romaanideks (inimene on looduse osa, loomalik). Entsüklopeediaid hakati kirjutama, neisse panid kõik, mida inimene tol ajal teadis kirja (Diderot). Saksamaal tegutsesid Herder, kes arvas, et kultuuri alustalad on rahvaluules ja hakkas euroopa rahvaste rahvaluulet koguma ning Schiller, kelle teostes olid tugevad kangelased ja inimesed ei hoidnud oma seisustest kinni. Diderot tegi teatriuuenduse, ta arvas, et zanre peab olema rohkem kui kaks lõbus komöödia (jant), tõsine komöödia
osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda, mida kavatseb kirjeldada. Kirjutades inimesest looduse orgaanilise osana, pöörasid naturalistid suurt tähelepanu inimelu füsioloogiale. Pärilikke haigusi, agooniat, mädanemist ja lagunemist võib kohata pea igas need teoses. Detailseid kirjeldusi, mi solid tulvil kliinilisi üksikasju, hakati nimetama naturalistlikeks kirjeldusteks. 4)G.Suitsu elu ja looming. (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Elulugu-Sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri gümnaasium). Veel gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse- ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga