sõltuvad uuritavast objektist, nähtusest vms uuritavast harust, milles vastav nähtus on tõene, milles mitte, sest taotletavad eesmärgid on erinevad. Teadusfilosoofia tahab öelda, et teadusel puudub kindel filosoofiline põhi, kuid filosoofia on siiski vajalik eeldusteks ja põhjendusteks ehk kõik teadused on alguse saanud filosoofiliast või filosoofilisest ideest seejärel iseseisvunud ehk filosoofiast eraldisesivaks muutunud. Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne.
Et oma võimsust veelgi suurendada kaalutakse ideed müüa tuumatehnoloogiat Hiinale, Venezuelale jms riikidele. Ka relvamüük on oluline majandusliku tulu allikas, sellega ollakse maailmas 2. kohal. Paraku haarab kontrolli mõiste ka vabadust. Venemaa kodanikuühiskonna mõiste on sattunud kahtluse alla. Näib , nagu toetaks riigijuhid konseptsiooni, mis vaatleb ühiskonda ja indviviidi millegi nõrgana ,mida tuleb allutada kõrgemale võimule. Hiljutised sündmused nagu naturaliseeritud grusiinide küüditamine ja muulastest turumüüjate keelusamine näitavad, et riigi huvid on seatud esiplaanile. Sellised arengud käivad käsikäes Vene keskvõimu võimustamise ja ühiskonna hierahiseerimise ja bürokratiseerimisega. Ainult riik kasutades võimu ja teadmisi- suudab hoida riiki koos. Ei eksisteeri mitmetahulist kodanikuühiskonda ja ühiskondlik kaasatus põhineb peamiselt individuaalsel motivatsioonil ning pole ühiskondlikult toetatud
Tema metodoloogia on pigem teadusajaloolase kui teadlase juhend. L metodoloogia ei luba uurimisprogramme lõpuni omavahel võrrelda ja kunagi pole võimalik öelda, et mingi programm on lõplikult võitnud või degenereerunud. 4. loeng Popper, Lakatos ja Kuhniga on suured teadusteooriad läbi. Tõendid ei määra alati teaduse kehtivust, vaid seda võib teha nt kontekst. Teadus ei ole ratsionaalne? Me kirjeldame ratsionaalsust valede vahendite abil. Alternatiiv: naturaliseeritud teadusfilosoofia. Püütakse võimalikult täpselt kirjeldada seda, mis teaduses aset leiab. Ratsionaalus ei ole a priori ratsionaalsus, vaid hüpoteetiline, neid võib ka kummutada. Teadusrevolutsioonide struktuur (KUHN) – ei ole muud autoriteeti, kui teaduskogukondade arvamus. Küps teadus – rutiinne töö, pildi kokku panemine, mille juures põhiprintsiipe ei vaidlustata, see tegevus on omamoodi elu vorm, kultuuriline tervik, mille tegevuse aluseks paradigma.
arutlusskeemi (nt süllogismi) alusel (Sherlock Holmsi deduktsioon polnd seda mitte tavapärane "üldiselt üksikule" ei ole õige määratlus). [Seosed ratsionalismi ja empirismiga.] Kvantifitseerimine ja mõõdetavus. Sündisid matemaatilised loodusteadused [vt Losee]. Galilei pani aluse mehhanistlikule tunnetusmeetodile ja maailmavaatele, ennekõike tuues sisse füüsilise jõu (impetus) mõiste. G. mõttelised eksperimendid. [vt OxFiLex naturalism ja naturaliseeritud][naturalistlik empirism?] [MR: Hobbes'i, Spinoza ja Locke'i õpetuste kokkuvõtteks öeldakse, et nende naturalistlikud loomuõigused päädivad positivismi. Teatud mõttes on naturalistlike loomuõigusõpetuste puhul selline tulemus paratamatu: kõik need õpetused (Spinoza oma küll mööndusega) näitavad õigust kui hädavajalikku vahendit inimese ja kogukonna loomuliku algseisundi ületamiseks. Kui see saab ületatud, siis peab inimtsivilisatsioon ühes oma õiguse ja
18. saj. suhtumine reisimisse muutus. Nüüdsest hakati väärtustama reiside üldharivat ja kogemusi rikastavat tähendust. Kujunesid teatud rännumagnetid, mis tõmbasid rändajaid üle kogu Euroopa. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muuhulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Sveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Inimese liikumiskiirus oli varauusajal veel naturaliseeritud, sõltudes veoloomast või tuulest. Kuni 17. saj. lõpuni oli peamiseks liikumisvahendiks ratsahobune, alles 18. saj. saavutasid ülekaalu vankrid, troskad ja tõllad. Üsna tavaline oli ka jalgsi rändamine, mis oli küll kõige aeganõudvam, kuid samas ka odavaim liikumisviis. Jooksvad kullerid läbisid päevas kuni 60 kilomeetrit. Weimarist Erfurti võis jõuda jalgsi nelja tunniga, postitõllaga kulus selleks aega tund kauem. Ühest
annaabi.ee 
