Esialgu suhtuti natsionaalsotsialistidesse kui lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. korraldasid nad Münchenis mässukatse. Pärast seda keelati nende partei mõneks ajaks. Hitlerile määrati aastane vanglakaristus. Kui partei sai uuesti loa avalikult tegutseda, hakkasid nad kiiresti poolehoidu koguma. Nendega liitus ühe rohkem liikmeid ning ka valijate arv tõusis. 1932. aastal said hitlerlased parlamendivalimistel üle kolmandiku saadikukohtadest. Weimari vabariik muutus aegamööda natslikuks Saksamaaks. Algul tegutsesid natsionaalsotsialistid põhiseaduse piires. Kui 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlasteks peeti kommuniste, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada ühepartesüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Parlament kaotas tähtsuse ning peale riigipea Hindenburgi surma võttis Hitler ka selle ameti endale.
tehnikat , et tekitada vaatajas sisemist emotsiooni Baselitzi algeliselt modelleeritud ja värvitud skulptuurides võib näha neoekspressionismile iseloomulikku energiat ja kirge. Skulptuurimudel 1980 Baselitzi üks esimesi monumentaalseid skulptuure, kus ta kasutas toore ja kompromissitu väljanägemise saavutamiseks kirveid ja kettsaage Ta on kujutanud inimese torsot, kes puuklotsist tõustes näib tõstvat käe natslikuks tervituseks Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Jane Alexander - Figuraalne kunst kajastab alati inimloomust ning Jane Alexanderi mõistatuslikes elavates piltides ja fotomontaazides tõmmatakse vaataja vältimatult kaasa Segades peenelt realismi, sümboolikat ja õudusunenägusid, muudab kunstnik nähtavaks inimpsüühika ja patoloogiate aspektid. Kahjustused, mida põhjustavad hirm või vaenulikkusega seotud vaimsed seisundid ning teadmised või mälestused
annaabi.ee 
