Ta ei rääkinud rezhiimi kuritegudest, kaevates vaid endale "ebaõiglase" süüdimõistmise üle Nürnbergi protsessil. http://www.abiks.pri.ee Dönitz oli teadlik juutide hävitamisest, seda tunnistamata. Põhjendusega "Ma ei hakka oma head vahekorda Hitleriga sellepärast rikkuma" tõrjus Dönitz tagasi abipalved kuritegude vastu midagi ette võtta. Oma positsiooni säilitamine natsiriigi võimuhierarhias oli talle õiglusest tähtsam. Karl Dönitzi elu ja tegevus on õpetlik näide ühe ohvitseri moraalsest mandumisest diktatuuri tööriistana. Kokkuvõte Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer ja Dönitz olid Hitleri kuus käsilast ja tema võimu täidesaatjad. Nende ja paljude teiste selliste inimesteta poleks Hitler oma võimu hoida suutnud. Alles tänaseks on selgunud 20.sajandi kurito tegelik suurus ning diktatuuri kurjakuulutav enne.
1949 aasta otoobris rajati ÜRO, mille koosseisu kuulus esialgu 51 riiki (kõige olulisem on julgeolekunõukogu, viis alalist liikmesriiki NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Hiina). Teise maailmasõja järel toimusid ka rahvusvahelised sõjatribunalid sõjaroimarite üle eeskätt partei-, riigi- ja sõjaväejuhid. Eeskätt süüdistati neid inimsusevastastes kuritegudes. Kõige tuntuim sõjatribunal oli 1945- 1946 toimunud Nürnbergi tribunal, kus kohtu all oli 24 natsiriigi liidrit (24st 12 mõisteti surma). Nürnberg, kuna see oli natsismi kants. Pärast Teist maailmasõda kerkisid esile kaks üliriiki: USA (liider lääneriikide seas) ja NSVL (liider ida-euroopas, aga ka aasias). Mõlemad riigid olid erineva maailmavaate kandjad USA demokraatia kandja ja NSVL kommunistliku totalitarismi pooldaja. II ms järgset aega kuni 80ndate aastate lõpuni tuntaksegi Külma sõja nime all. Külm sõda on ida ja lääne
annaabi.ee 
