polegi olemas ,,õige-vale"'t, on personaalsed tunded. Kogu eetika ongi üks hulk positiivsetest ja negatiivsetest tunnetest. EETILINE EGOISM Väidab, et hea on see, mis maksimaliseerib üksikindiviidi huve. ,,See, mis mulle on hea, see ongi hea." Hedonism Epikuros ,,Hea on see, mis põhjustab naudingut." Eetiline egoism + hedonism = nartsissism (eneseimetlus) (linnakultuurile omane) PSÜHHOLOOGILINE EGOISM Friedrich Wilhelm Nietzsche (1844-1900) rajaja; sakslane; põlgas natsionaliste. Tema õde eksitas inimesi, et N pooldab natsionaliste. Sündis pastori perekonnas. Sai Preisi kuninga järgi nime. Viie aastaselt suri tema isa, diagnoos oli ajude pehmenemine. N sai ise sama diagnoosi. Õppis dialoogiat, filoloogiat jms. 1867. astus sõjaväkke, sai vigastada. Üsna noorelt hakkas tal tervis halvenema. Hakkas keemiat õppima. Läks ülikooli professoriks. Sai ka doktorikraadi. Muutus kriitiliseks religiooni ja kultuuri suhtes. Pühendub filosoofiale. Suurimaks
Ühiskonnas levisid kuuldused, et kohe kehtestab vaskpoolne valitsus Hispaanias töölisrahva diktatuuri. Selle kuulduse ajandil puhkes Marokos 1936. aasta juulis Hispaania koloniaalvägedes ülestõus, mis levis kiirelt üle Hispaania. Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5) Vastamisi olid natsionalistid, keda juhtis kindral Francisco Franco ja vabariiklased. 1 Natsionaliste nimetatakse osades allikates ka mässulisteks ja falangistideks. Neid toetasid suurmaaomanikud ja inimesed, kes soovisid tsentraliseeritud võimu. Vabariiklaste hulka kuulusid mitmed erinevad rühmitused nagu näiteks kommunistid, naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi. Mõnedes allikates nimetati neid ka lojalistideks.
loomine alata, esialgu Euroopas, hiljem terves maailmas. Aastal 1935 alustas Hitler Versailles’ lepingu rikkumist. Ta taaskehtestades ajateenistuskohustuse ja luues võimsa armee - Wehrmachti. Seejärel marssis natsiarmee Reini demilitariseeritud tsooni. Nähes, et suurriigid ei reageerinud, oli ta kindel oma võimus ning jätkas sõjategevust. Aastal 1936 käivitas ta operatsiooni Feuerzauber, millega aitas Hitler Hispaania kodusõjas natsionaliste. Proovides sõjas oma uusi relvi, valmistus Saksamaa suureks sõjaliseks konfliktiks, mis pidi vältimatult saabuma. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austria omastamine oli kerge, kuna austerlased ei osutanud vastupanu. Austerlaste hulgas oli siis märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. Hitleri mõjuvõim tõusis, teda toetas Itaalias Mussolini, Suurbritannia lootis järeleandmisega
Tsensuur ja laialdane propaganda Ajakirjanduses võisid ilmuda vaid fašismimeelsed kirjutised Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste kutsekojad ning töölisi ja ettevõtjaid ühendavad korporatsioonid, mille tegevus oli allutatud riigi juhtimisele. 5. Sõjakas välispoliitika 1935- 1936 Ühendati Etioopia Itaaliaga 1936- 1939 Abistati natsionaliste Hispaania kodusõjas 1939 Sissetung Albaaniasse NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’i süsteemis Saksamaa seisukoht: tegemist pole läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppega, vaid kaotajatele peale surutud diktaadiga. Tingimused mis Saksamaale peale suruti olid alandavad 2. Majanduslikud raskused Eriti rängalt mõjutas Saksamaad 1929 aastal alandunud suur
Hooned kavandati tihti hiiglaslikud, kuid neid kaunistati väiksematele majadele iseloomulike dekoratiivsete detailidega. Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs samasugused tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikke natsionaliste". Nõukogude liit püüdis kujundada Eestis uut kultuurimaastikku, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Kasutatud materjalid: 1) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ 2) http://lepo.it.da.ut.ee/~kristonu/baka/Saksa%20okupatsiooni%20aegsed %20propagandaplakatid%20Eestis.%20Kristo%20Nurmis..pdf 3) http://www.thirdreichruins.com/index.htm 4) http://web.zone
Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega koostööd teinud isikuid, Omakaitse liikmeid, Eesti Vabariigi, kui ka Saksa politsei ja sõjaväeteenistuses olnuid isikuid, desertööre, kodanlikke natsionaliste. Uurimisosakonnas töötasid põhiliselt NSVLiidust saadetud julgeoleku ohvitserid. Arreteerimisele oli eelnenud informatsiooni kogumine, mille alusel vahistati isik. Uurimuse käigus küsiti sõprade, tuttavate ja töökaaslase kohta, millised on nende poliitilised vaated, millistesse erakondadesse, organisatsioonidesse nad kuulusid, kuidas suhtuvad nõukogude korda, kus elavad praegu jne. Ivo Juurvee „Totalitaarse reziimi eriteenistuse kirjastustegevusest Eesti NSV KGB näitel“
Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8- klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms
Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas. 1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo taliolümpial. 1954 - Märtsis valmis Otepää spordimehe Hindrel Väärandi eestvedamisel rajatud Väikese Munamäe hüppemägi, mille projekteeritud võimsuseks oli 50 m.
Hariduolud Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms.
Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude moodi- hääletatakse ainult ühekandidaadi poolt, rohkem lihtsalt polnud. Ülemnõukogu kõrgeim seadusandlik organ, hääletatakse ainult ettevalmistatud ja heakskiidetud otsuste poolt. Represiiv organid- Julgeolekuorganid-NKVD tegeles siseasjadega ja NKGB tegeles luuramise ja vastuluurega. 1954.a-moodustatakse Riiklik Julgeoleku Kommitee (KGB). Nüüd alluvad need parteile. KGB ül- jälgida ühiskonnas toimuvat ja hoida ära nõukogude vastaseid aktsioone
Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai vaimuelu täielikus allutamises valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine. klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7- Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. kohustuslikuks; pärast 8
Väidetavalt oli kohal umbes 3000-4000 inimest, kes kuulasid kõnesid vendlusest ja aplodeerisid tormiliselt, kui selleks märku anti. Interrinde ideoloogiliseks ning finantsiliseks baasiks sai 30. november 1988 loodud Töökollektiivide Ühendnõukogu ( juhiks sai Vladimir Jarovoi). 1988. aasta augustis korraldasid lendlehtede levitamise, mida jagati käest kätte ja kleebiti majaseintele. Kutsuti kõiki muulasi hävitama eestlasi kui natsionaliste. Intrid ja TKÜN said NSV Liidu Rahvasaadikute kongressi 6 esindajat ehk 15% kogu Eesti delegatsioonist. 15. mail 1990 korraldas Interrinne Toompea ründamise. Valitses reaalne oht, et Ülemnõukogu hoone vallutatakse ning valitsus ja rahvaasemikud võetakse vahi alla. · Ürituse üldine koordinaator oli Dvigateli peadirektor, nüüd juba NSV Liidu rahvasaadik Vladimir Jarovoi
Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (juuli 1936- aprill 1939). parempoolsete Konflikt toimus Teises Hispaania Vabariigis natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Vabariiklased olid alates tsentristidest kuni kommunistide ja anarhistideni. Neid toetasid peamiselt Nõukogude Liit ja Mehhiko, linlased ning eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria, Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa, kellest kahel viimasel oli autonoomia. Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud, jõukad ja konservatiivsed jõud, kes olid enamasti rooma katoliiklased, kellele meeldis võimu tsentraliseeritus. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco
alistunud võitluseta. Majandust iseloomustas tööstuse eelisarendamine. Virumaa põlevkivipiirkonnas hakati suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Laiendati masina- ja metallitööstust. Läbi kogu Nõukogude aja oli põhirõhk rasketööstusel, mis oli orienteeritud peamiselt idapoolsetele ja mitte Eesti majanduslikele huvidele. Stalini võimuajal oli ka väga tugev ideoloogiline surve. Selle haripunkt saabus 1950. aastal, mil EKP märtsipleenumil mõisteti hukka sadu kodanlikke natsionaliste. Vahetus ka ENSV juhtkond, EKP esimeseks sekretäriks sai Johannes Käbin, kes oli sellel ametikohal kuni 1978. aastani. Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aastal. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli sel hetkel veel sakslaste käes. ENSV võimustruktuuris oli juhtiv koht Eestimaa Kommunistlikku Partei esimesel sekretäril, kelleks sisuliselt juba aastast 1941 oli Nikolai Karotamm.
Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fasistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. 9 Kodusõda oli tegelikult fasismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest.
Kolhoosikord tähendas ka maaelu senise infrastruktuuri purustamist. Nii maal kui linnas rakendus totaalne meelsuskontroll, mille eest hoolitses Nõukogude julgeolek oma vabatahtlikult ja sunniviisiliselt värvatud agentide abil. Stalisnismi ideoloogiline ja füüsiline julmus ei leevendanud, vaid aina tugevnes, saavutades haripunkti Stalinismi surma eel 1950. aastate alguses. Siis korraldatud ulatusliku kampaania käigus kõrvaldati ühiskondlikust elust või üldse elust nn. kodanlikke natsionaliste, kelle hulka sattusid enam-vähem kõik iseseisvusajal oma tegevust alustanud haritlased. Ent Eesti Vabariik eksisteeris vaimselt edasi, säilides eestlaste mälus ja mõtteis ning olles kõlbeliseks mõõdupuuks toimuvale hinnangu andmisel. 1950. aastate keskpaiku ideoloogiline surve veidi nõrgenes, algas nn. Hrutstsovi sula. Stalinismi mõningate äärmuste paljastamine ja hukkamõistmine tekitas osas eestlastes lootuse, et elu võib isegi nõukogude korra raames paremuse poole pöörduma
Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Vabariiklased olid alates tsentristidest kuni kommunistide ja anarhistideni. Neid toetasid peamiselt linlased ning eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria, Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa, kellest kahel viimasel oli autonoomia vabariiklikust valitsusest. Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud, jõukad ja konservatiivsed jõud, kes olid enamasti rooma katoliiklased, kellele meeldis võimu tsentraliseeritus. Hispaania kodusõja sõjaväeline taktika meenutas mitmeti Teise Maailmasõja tegevust. Hitler testis Hispaania kodusõjas oma uusi relvi. Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Franco palus Adolf Hitlerilt ja Benito Mussolinilt abi
Niisugusele ühekülgsele poliitilisele ja messianistlikule tendentsile vaatamata sisal- davad nimetatud kogumikud uut, unikaalset teavet, mis aitab heita valgust ka Balti küsimuse arutamisele kõige kõrgemates võimukoridorides. Valge raamatu uues väljaandes lükatakse ümber väited, nagu oleks Nõukogude Liit lagunenud väljast suunatud õõnestustegevuse ja lääneriikide poliitika tagajärjel. Mihhail Gorbatšov süüdistab Liidu lagunemises separatiste, natsionaliste ja kohalikku eliiti, kes, “pidades silmas omaenda auahneid ning omakasupüüdlikke ambitsioone, ajasid inimestele puru silma, uinutasid neid illusioonidega, nagu oleks eraldi parem ja kergem elada: nad mürgitasid inimeste päid natsionalistliku ideo- loogiaga. Ja lõppkokkuvõttes petsid nad inimesi, otsustades Belovežskaja Puštšas NSV Liidule lõpu teha ja lubades säilitada riigi terviklikkuse Sõltumatute Riikide
Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas. 1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo taliolümpial. 1954 - Märtsis valmis Otepää spordimehe Hindrel Väärandi eestvedamisel rajatud Väikese Munamäe hüppemägi, mille projekteeritud võimsuseks oli 50 m.
EMÜ - majanduslik kaitse prantsuse farmeritele Muud riigid: riigid otsisid kaitset nii majanduslikul kui ka sõjalisel tasandil 2. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) loomine ja areng (Nugent) II Euroopa Liidu institutsionaalse süsteemi skeem Euroopa integratsiooni protsess algas Lääne-Euroopast, hiljem levis Ida- ja Kesk-Euroopasse. Endised NSVL riigid jäid kujundamisest ilma ja kui nad liitusid, olid teised riigid juba omavahel lähedased. Enne II MS oli palju natsionaliste, kes eelkõige keskendusid vaid enda rahvale ja seetõttu ei jätnud nad ka ruumi koostööks teiste Euroopa riikidega (nt Prantsusmaa välisminister A. Briand leidis koostöös mõtte vaid siis, kui Prantsusmaa sellest kasu sai, eelkõige Saksa- Prantsuse küsimuste osas). Peale II MS oli vajadus Euroopa ühendamiseks muutunud kordades suuremaks. Euroopa ühenduse oli pikk protsess mille käigus loodi erinevaid institutsioone:
Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fašistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. Kodusõda oli tegelikult fašismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest.
järjekordset kaebust ka ÜK(b)P Keskkomitee juhtkond eesotsas Nikolai Karotammega on sekretariaadi koosolekul. Selgus, et läbi viinud mitteparteilist kaadripoliitikat, pealekaebaja oli isiklikult kannatanud: ta oli edutades juhtivatele kohtadele kodanlikke vabastatud kohalikust riigikontrolli mi natsionaliste. Kokkuvõttes leiti, et vaevalt nisteeriumist, ning ka tema vend oli partei Karotamm saab edaspidi jääda keskkomitee töölt kõrvaldatud. Seega polnud Moskvasse juhtkonda. Lõpliku otsuse formuleerimiseks saadetud kaebused vabad isiklikust solvumi moodustati uus komisjon, mille juhiks nimetati sest ja soovist kätte maksta
Teravnes olukord kommunistide ja vabariiklaste vahel. 1937 - Jaapan tungis Hiinale kallale. Kaitseks Jaapani invasiooni eest kaevasid Hiinsaled koopad, kuhu ennast peitsid. Komunistid hakkasid Chang Kaishekiga koostööd tegema. Kommunistid pidasid partisseani sõda. Edukalt. Peale II maailmasõda sõlmiti suurriikide survel Chang Kaisheki ja Mao vahel vaherahu. Kuid see lagunes peagi. Kompartei kogus peale II maailmasõda jõudu. USA hakkas Hiinat abistama, kuid mitte kommuniste vaid natsionaliste. 1946-1949 - Hiinas jälle kodusõda. Rahvuslastel oli alguses edu. Suurimas lahingus hukkus ½ miljonit rahvuslast. Lõpuks natsionalistid alistusid, punaarmee ülekaalu tõttu. Hiina muutus kommunistlikuks. Rahvuslaste valitsus põgenes Taivanile (Formosale) ning võtsid kaasa Lõuna- Hiina inimeste kullavarud. 25.05.1949 - Kommunistid jõudsid Shanghaisse. 01.10.1949 - Mao kuulutas välja Hiina Rahva Vabariigi. Hiina saatis oma väed Põhja-Koreasse kommunismi kaitsma.
annaabi.ee 
