Religioosse sümboli kandmine, oma religiooni ja päritolu kandmine, määras nad hukule. Aga ka Saksamaa suure sõbra Venemaa juhid kandsid endas üht sümbolit. Punast värvust. Algselt armastuse sümbolit. Ilmselt raklaamiti komunismi liikumist kui armastust töörahva vastu. Armastuse märgi all pandi alguses toime kohutav genotsiid oma rahva suhtes ja hiljem suunati see ka teiste rahvaste vastu. Kommunismi mõju kultuurile oli ilmselt sama laastav kui natsionalismil. Haritlased ja kultuuri tegelased tapeti või sunniti avaldama armastust juhtide vastu. Ülistama kurjategijaid. Kuid ma ei taha jätta muljet, et religioonil ja temaga seotud sümbolitel on kultuurile ainult negatiivne mõju. Seda kindlasti mitte. Kui otsida religioossetest maalidest või ükskõik millistetst teostest sümboleid, siis kahtlemata neid ka leiab. Kunstivool, mis hakkas tähelepanu pöörama just spirituaalsusele ja kujutlusvõimele saigi nimeks sümbolism.
rahvusgruppi, nt Prantsusmaa. 2) etniline rahvuslus – levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule. 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaks. USA presidendi W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti - olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalismil peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas aristokraatliku riigikorra muutus 19. sajandil. Samas tõi natsionalismi areng kaasa kristluse rolli vähenemise – natsionalismist kui poliitilisest ideoloogiast sai uus religioon. Põhiprintsiibid ja kriitika klassikaline rahvusluse doktriin – aluseks rahvuse suveräänsus ja enesemääramine.