punasega ühte liiki kuuluvaks, peaks ta võima ka kõigil juhtudel punasevärvilist asendada. Punase sõstra marjad valmivad tavaliselt juuli teises pooles või augustis. Marjade ülevalmimisel väheneb kiudaine pektiini hulk, millel on organismi tervise kaitsel üsna oluline roll. Marju süüakse värskena ja kuivatatuna, neist tehakse mahla (millel võib lasta meega tõmbuda, et haput maitset pisut pehmendada), kompotte, kisselle, moose, morsse, aga ka veine ja nastoikasid. Tervistav toime on hoidistelgi. Marju võib hoida ka koos rootsudega sügavkülmas, et neid talvel värskena tarvitada, eriti palaviku puhul. Punase sõstra marjad sisaldavad mitmeid vitamiine, neist enam inimorganismile väga vajalikku C-vitamiini ja ka P-vitamiini, suhkruid, orgaanilisi happeid, parkaineid jm komponente. Hulgaliselt on seal ka tervisele turgutavalt mõjuvaid mineraalaineid ehk mikroelemente. Rohkemas koguses on seal kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi,
Hasis on spetsiifilise imalmagusa lõhnaga, selle värvus ja kuju varieeruvad. Sõltuvalt kasvukohast ja valmistuspaigast võib see olla helepruuni, rohekaspruuni, pruuni kuni mustja värvusega ning kookide, pulkade, kangide, plaatide, pulbri jne. kujul. THK sisaldus hasisis on tavaliselt 2-10 (40)%. Hasisit nagu marihuaanatki suitsetatakse. Levinumad hüüdnimed hasisi kohta Eestis on "plastiliin", has", "maroko". Hasisiõli ehk nn. vedelat hasisit (ekstrakte, nastoikasid) saadakse hasisit lahustades mingis vedelikus, näiteks atsetoonis või alkoholis. Eesmärgiks on THK kontsentreerimine - nii võib see sisaldada THK-d 10-30 (80)%. Hasisiõli on tumerohelise kuni tumepruuni värvusega ega lõhna nii hästi kui hasis. Aine mõjub juba väikeses koguses - piisab, kui tilgutada seda suitsule 1-2 tilka või tõmmata kitsas triip. Suitsetamisel ilmneb THK mõju juba 10-30 minuti pärast ning see kestab tavaliselt 2-3-6 tundi
annaabi.ee 
