Keeleteadus
Vokaalid jagunevad kõrguse alusel kõrgeteks (ü, i ja u), keskkõrgeteks (ö, e, õ ja
o) ning madalateks vokaalideks (ä ja a). Moodustuskoha alusel võib eristada
eesvokaale (ü, i, ö, e ja ä) ning tagavokaale (u, õ, o ja a). Labialiseeritud vokaalid
on ü, ö, u ja o.
Kuidas jagunevad konsonandid?
Konsonandid jagunevad helilisteks (l, m, n, r, v, j) ja helituteks (k, p, t, h, s, s, f).
Moodustusviisi alusel jagunevad konsonandid sulghäälikuteks (k, p, t),
ninahäälikuteks ehk nasaalideks (m, n, h) ja ahtushäälikuteks ehk spirantideks
(w, v, f, s, r, l, j, s ja h). Moodustuskoha alusel jagunevad konsonandid
huulhäälikuteks (m, p, v, f, w), hammashäälikuteks (t, n, s, r, l),
suulaehäälikuteks (k, h, j, s) ja kõrihäälikuteks (h).
Millised on erinevad kirjaviisid?
Foneetiline kirjaviis on kirjaviis, milles ühele foneemile vastab üks märk, näiteks
eesti või inglise keel. Logograafiline ehk mõistekiri on näiteks papüürusele
joonistatud pildilood
annaabi.ee 
