esinemist. Teema valik tulenes sellest, et õppida rohkem nartsisstlikust isiksusehäirest. Kuidas selline inimene mõtleb ja kuidas tegutseb. Tihti esineb just liidritel ja juhtidel sellele isiksusehäirele vastavaid tunnuseid, et nendega toime tulla, siis valisingi vastava teema. Käesolevas referaadis käsitleme nartsisstilku isiku olemust. Anname edasi näiteid ja arvamusi erinevate psühhoanalüütikute nägemustest. Arutleme nartsisstliku isiksusehäirega seotud probleeme, mis on tingitud nii lapsepõlvest, aga ka keskkonnast. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime üldiselt isiksusehäiretest, et mõista erinevaid isiksushäirete tüüpe ja sellega kaasnevat. Teises osas keskendume juba konkreetselt nartsisstlikule isiksusehäirele, kuidas tuleb see isiksus toime ühiskonnas ja millised on selle isiksuse äärmuslikud jooned. Kolmandas osas arutame nartsisstliku isiksusehäire kujunemise üle
kellega suhtlemine on kiidu- ja auväärt tegevus.. Inimesed võtavad tihtipeale don Juanid endale eeskujuks, sest nende elu on meediastandardite kohaselt vaba ja muretu. Viivi Variksaare artiklis ,,Kas donzuan on õnnelik?" tulevad välja donzuanismi tegelikud põhjused. Don Juani puhul on tegemist enamasti mitte väga atraktiivse, kuid seksapiilse mehega, kes oma välise karisma taha peidab tegelikult nartsisstliku enesehäiret. Selline inimene vajab teisi vaid selleks, et kompenseerida seda, mis tema enda minas jääb vajaka. Tihtipeale saab selline inimese käitumisviis aga alguse juba lapsepõlves, kui laps jääb ilma ema armastusest või ema ootab temalt liiga palju. Laps muutub ärevaks inimeseks, kes hakkab tähelepanu otsima teistest allikatest. Tuleb välja et don Juan'id on küll enamasti tähelepanu keskpunktis, kuid leiavad end siiski enamasti õnnetu ja üksikuna, sest ei suudeta
6 Wunderli (1990) väidab, et eksistentsiaalselt tähtsad vajadused on igatsus poolehoiu ja turvalisuse järele, soov peegelduda armastatud inimeses ja siiski olla aktsepteeritud eripärase olevusena. Selle kõige rahuldamine toidab eneseväärikust. Nende vajaduste kogumit võib tähistada normaalse nartsissismina, mis on omane igale inimesele. Kui poolehoidu ei kogeta võib tekkida väärareng - näiteks nartsisstliku depressiooni puhul. Põhisümptomiks ongi sisemine tühjus. Selle all kannatajad kaebavad töötahte puudumise, tööpärssumuse ja rõõmutu elu üle. Jättes mulje, et nad on nürimeelsed, passiivsed, võimetud millegi üle rõõmustama ja ei tule eluga toime. Mõnikord ei ole inimesed oma sisemisest tühjusest teadlikud, sest nad on harjunud tundeid maha suruma. Nad jätavad sellise mulje, nagu oleksid täielikult hõivatud, ent fassaadi taga haigutab täielik tühjus.
Konfliktialtid on just need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme. Sandy (2000) järgi avaldub inimese sisemine konfliktsus võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus - on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlust kalduvad pidama inimesed, kes käituvad paranoiliselt, nartsisstlikult või on hüsteeriliste isiksusjoontega. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Nartsisstliku käitumisjoontega inimene tunnetab oma erilisust, ootab tähelepanu ja eriprivileegide saamist. Hüsteerilist inimest iseloomustab ülevõimendunud ego ja kontrollimatu käitumine. Aktiivne vältimine - tähendab konfliktist eemaldumist ja püüdu seda igati vältida. Tegevustahe pole suunatud mitte konflikti lahendamisele, vaid sellest eemaldumisele. Välditakse mis tahes otsuste langetamist kartuses, et otsustamise tulemused võivad pälvida kriitikat.
Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V IDEALISEERITUD MINA KAITSMISE VIISID: Idealiseeritud kujutlusele mittevastava ignoreerimine. Reaalmina surutakse alateadvusse. Käitutakse nii nagu ollakse ideaalminana. Kahekordne standard, olude erinevuse argument. Mina võin, teine ei või. Iseloomustab nartsisstliku elukäsitluse häiret. „Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“ Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine. Range enesekontroll. Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine. Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus. Küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine. Normaalne isiksus – paindlikkus. Neurootiline isiksus – fiksatsioon.
annaabi.ee 
