Sissejuhatus kirjandusteadusesse loengukonspekt. Süžeelises tekstis on sündmused, mittesüžeelises ei ole. Narratiivses tekstis on sündmused ja jutustamine, mittenarratiivses sündmusi ja jutusmamist pole. Kirjanduse žanrid
Nõustaja põhiülesanded on aidata probleemile leida uus vaatenurk, kuulata ja panna tähele, mida inimene räägib erinevate eluetappide kohta, peegeldada kuuldut ja esitada küsimusi. Nõustaja ei anna nõu, vaid tema roll seisneb kuulamises ja toetamises, kuid see peab toimuma hinnanguid andmata. Oluline on olla oskuslik kuulaja, mitte segada vahele ega suruda enda arvamust peale. Inimene, keda nõustatakse, peab jõudma ise lahendusele või leidma vastuse enda probleemile. Narratiivses lähenemises eraldatakse probleem inimesest. Seda ei vaadata, kui inimese ühte osa, vaid eraldiseisvat olukorda, mis tuleb inimese juurde teatud olukordades. Probleemi käsitletakse kui miskit, mis mõjutab inimest, tema mõtteid, käitumist. Narratiivne lähenemine on minu jaoks uus ja põnev uuringumeetod, mis suurendab meditsiinitöötajate ja patsiendite läbisaamist ning suhtlemist, sest andmeid tuleb koguda vahetult patsientidelt
Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. Tekst on see, mida lugeja loeb. Jutustamine ( tavaliselt on minategelane või keegi keskne tegelane, kes jutustab teose tegevustikust ). Mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtuvalt. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. Piiratud vaatepunktiga jutustus edastab sündmustikku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. 19. Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? 20. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? 21. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Draama tähistab peamiselt zanrit ( tragöödia, komöödia, draama ), vahel ka põhiliiki ( lüürika, eepika, dramaatika e draama ). Dramaatika on dialoogiline suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne. Autori kommentaarid e remargid on vähemuses ning tegelaskõnest eraldatud kas sulgude või erineva trükikirjaga
Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast tekst, lugu ja jutustamine? a. Tekst - ei pruugi olla kronoloogilises järjestuses b. Lugu koosneb tekstis aset leidnus sündmustest kronoloogilises järjestuses c. Jutustamine on sündmustest rääkimine tekstis d. Faabula on kronoloogiline süzee e. Süzee on see, kui sündmused on esitatud sellises järjekorras nagu nad tekstis on 20. Mis on fokusseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? a. Fokusseerimine on tajumise küsimus 21. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? a. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu i. Bioloogiline aspekt Milline on tegelase päritolu ja välimus? Perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada sugupuu ii. Psühholoogiline aspekt Milline on tegelase siseelu: millised mõtted, soovid ja lootused
kuid sellest hoolimata on see suurepärane ja haarav lugu". Ta ei kahelnud hetkekski, et raamat väärib avaldamist tema isa firmas. Tolkien laenas valmis masinakirjaeksemplari C.S.Lewisele, kes pärast selle läbilugemist talle kirjutas: ,,Ma olen rikkalikult täidetud karika põhjani joonud ja vaigistanud oma ammuse janu. Kui see ühtlaselt ülesmäge rühkiv hiilguse- ja hirmulugu kord hoo sisse saab, jõuab see kõrgustesse, mida mina narratiivses kunstis varem kohanud ei ole." Kõik järgnev on ajalugu. 1954. aasta augustis ilmus trükist esimene köide. ,,Ma kardan raamatu avaldamist", kirjutas Tolkien oma sõbrale, ,,võimatu on mööda vaadata sellest mis seal kirjas on. Ma paljastasin oma südame püssitorude ees." Arvustused olid head. Peagi selgus, et esimese trüki kolmest ja poolest tuhandest eksemplarist nõudluse rahuldamiseks ei piisa. Poolteist kuud pärast väljaandmist telliti uus trükk. 20
narratoloogiaga kokku (story.keskne). justustamine eeldab jutustaja positsiooni tekstis. Seega : narratiivne on selline tekst, kus jutustatakse lugu. võib-olla (mitte)ilukirjanduslik narratiiv. Mis külgedelt saab läheneda narratiivsele tekstile : semantiliselt, teksti ülesehituse poolelt, sisuliselt, on mitu aspekti : nt. tegelased (tegelaskond) - kui on narratiiv, siis on tegelased, keda saab kirjeldada (sündmusteahela raamistikus) 20. Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? Fokusseerimine (tajumise küsimus, ei ole jutustamine) fokus. & loo suhe: väline / sisene (kes & kuidas, kelle silmade läbi) fokus. püsivus: püsiv / vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus. avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc) 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja (Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade)) ka 1
tekstuaalne autor kõiketeadev jutustaja 1. Tekst - ei pruugi olla kronoloogilises järjestuses 2. Lugu koosneb tekstis aset leidnud sündmustest kronoloogilises järjestuses 3. Jutustamine on sündmustest rääkimine tekstis 4. Faabula on kronoloogiline süzee 5. Süzee on see, kui sündmused on esitatud sellises järjekorras nagu nad tekstis on 20. Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? Fokusseerimine (tajumise küsimus, ei ole jutustamine) fokus ja loo suhe: väline/sisene (kes ja kuidas, kelle silmade läbi) fokus püsivus: püsiv/vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja (Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine
- Lastevahelised saladused (kasutatakse sageli omavaheliste suhete reguleerimiseks; võib juhtuda, et üks teeb pahandust, aga teine saab karistada). - Tõlkimisfunktsioon (üks lastest on teisele vanemate suhtes tõlgiks; eriti vaimse puudega) - Õpetaja funktsioon (valdkondades, mida vanemad hästi ei tunne, nt noortekultuur, millega vanematel puudub kokkupuude, sest nad ei liigu sellises narratiivses ruumis) komplementaarsuse muutmine, aitab tasakaalustada omavahelisi suhteid. - Vahel on mõni lastest teis(t)ele nö eelkäija funktsioonis (nt vanem saab õiguse kauem väljas olla miks mina ei või?). - Ühe lapse käitumine võib saada teisele mingiks normiks (erialavalik, kodust väljakolimise viis vms). normid luuakse sageli õnnestunud viiside alusel, kuid võib ilmneda ka
Inimpsüühika avaldumine selles tegevuses on ilmne- juhul kui tantsija peegeldab ja tunnetab sisemisi hoiakuid ja kavatsusi. Vatasel juhul on tegemist lihtsalt käsku täitva masinaga, kes ei ole HÕIVATUD TÖÖ SISEMISEST MOTIVATSIOONIST- see mida vaataja näeb, on mitteemotsionaalne, intuitsioonita, vaimuvaba tegevus, milles ei ole ka füüsilisust. Selline suhtumine VÕIB töötada nn.abstraktsetes tantsudes, mis väidetavalt midagi ei väljenda (kuid siiski sisaldavad midagi). Narratiivses tantsus on karakteri, sündmuse, loo osa väga tugev ja märksa delikaatsem psüühe osa võib tahaplaanile jääda (tantsija kipub näiteks "näoga" liialt emotsioone väljensdama) või hoopiski kaduma. Seejuures vaatajad võivad mitte aru saada mõlemast variandist, sest neil võib peas olla hoopis oma "plaan" ja kujutlus. KOREOUTIKA TANTSIJA RUUM (kuidas tantsija suhestub ruumi, space in the body, body in the space)
annaabi.ee 
