x Modernistlik (MODERN) x Pragmatistlik-Materialistlik (PRAMA) x Idealist (IDEA) Sidusgruppide teooria Sidusgrupi vaadet väärtusloomele esindab Freeman'i (1984) sidusgruppide teooria (stakeholder theory). Sidusgruppide teooria kohaselt eeldatakse, et väärtused on tingimata ja selgesõnaliselt äri tegemise osa, lükatakse tagasi lahususe tees (separation thesis). Sidusgruppide põhine käsitlus (stakeholder thinking) kerkis ärieetikas esile uue narratiivina saamaks aru ja abistamaks kolme vastastikku seotud äriprobleemi lahendamisel: a) probleem saada aru, kuidas on väärtus loodud ja kaubastatud, b) eetika ja kapitalismi ühendamise probleem, ja c) probleem aidata juhtidel mõelda juhtimisest nii, et esimesed kaks probleemi on kaetud. Sidusgruppide teooria üheks põhiküsimuseks on ,,väärtuse" tähenduse väljaselgitamine teatud sidusgrupile ja see, kuidas äriühingud seda erinevat tüüpi ,,väärtust" sidusgruppidele loovad
avatud – suletud valgus – pimedus Faabula Esimese astme motiividest moodustuvad teise astme motiivid: Karakter (character), nt kättemaksja Süžee (issue), nt mehetapp Kronotoop (aeg-ruum, ruumilisus) (chronotope), nt vanniminek Faabula koosneb motiividest. Faabula realiseerub narratiivina. Süžee Millised on narratiivi põhisündmused ja kuidas need on esitatud? Kuidas on sündmused omavahel seotud? Kas sündmused on esitatud kronoloogiliselt? Kuidas ja kui palju tehakse loos tagasivaateid minevikku? Millised sündmused tekitavad loos pingeit, kus tekib emotsionaalne kulminatsioon? Jne Proosateksti tegelased Tegelast saab analüüsida kolme parameetri kaudu: 1
Modernismi loodud maailm on märksa kaootilisem, raskem jälgida mis toimub ajas liigutakse edasi ja tagasi. Püütakse sisse tuua maailmakäsitluse subjektiivsust, kui realism püüab objektiivselt (illusoorne, st müüakse teatavate võtetega) luuakse. Modernism tahab, et me loobuksime illusioonist, tegelikult ei liigu me punktist punkti sujuvalt. Võte: Näidata maailma läbi tegelaste mõtte. Nimetatakse teadvuse võtteks. Me ei näegi maailma paikapandud narratiivina, vaid see ongi õigem viis näidata maailma tegelikku olemust. Georg Lukacs: Realistlik romaan peab näitama inimestele nende eesmärki siin elus, samas kui modernism räägib naise tunnetest kui ta poodi läheb. Palju on modernismi kaasatud naisi. Modernism Postmodernismi silmade läbi Modernism tõstis teema üles, et realismi ei pea kujutame ühel viisil. M pakkus välja uue variandi kuidas reaalsust kirjeldada. PM rõhutab, kuivõrd tehislikud on Kõik maailma kujutamise võtted
jagavad vajalikku infot. Illusiooni aitab vältida asjaolu, et lavatehnika ja valgus on avaliku publiku silme all, tehnilised töötajad toimetajad täiesti varjamatult ning Brechti näidenditele iseloomulike vahepaladena esitatavate laulude saadet mängivad muusikud on samuti vaatajatele näha. Brechti tegelased kannavad sageli maske ja nende ülesandeks oli näidata näitlemist. Näidendid täis groteski, kasutas teadlikke vastandvõtteid, mis esitasid sündmusi narratiivina. Lahutas üksteisest ka teatri erinevad elemendid kõne ja zestid, hääle ja muusika. 1920. aastatel põhiosa tema loomingust õpetlikud näidendid. Hilisemad näidendid melodramaatilised. Kasutas etenduste juures rahvalikke allikaid (publik lava ümber suitsetas, või vorstikesi jne, teise allikana kasutas saksa kabareeäärmiselt politiseeritud traditsiooni. Tema puhul ka klouni tegelaskujud, ka maskide/poolmaskide kasutamine mõistujutulistes näidendites, nagu ,,Kaukaasia kriidiring".
annaabi.ee 
